/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
/nginx/o/2019/03/07/11848729t1h28b0.jpg)
Mõnele meeldib üle kõige lugeda kriminulle, mõnele hoopis ulmet või armastusromaane. Üks loeb hea meelega elulugusid, teine naudib aga teatmeteoste sirvimist. Olenemata sellest, millise raamatu keegi parema meelega kätte võtab, on kahtlemata tõsi, et maailm ilma raamatuteta ei oleks see, mis ta täna on. Raamatud on inimesi harinud ja meie meelt lahutanud juba tuhandeid aastaid, mistõttu tähistatakse 7. märtsil üleilmset raamatupäeva.
Esialgu hakkas kirjasõna levima savitahvlitel ja alles tükk maad hiljem kasutati kirjutamiseks papüürust. Kolmandal sajandil olid hiinlased esimesed, kes tegid midagi sellist, mis meenutab tänapäeva raamatut. Selleks sidusid nad omavahel kokku paksud bambuslehed.
15. sajandi keskel lõi Johannes Gutenburg trükipressi, tänu millele sai raamatutrükk käsitöönduslikust tööstuslikuks. Just tänu sellele leiutisele saame me nautida kõikide oma lemmikautorite teoseid, mis on nüüd suurele osale ühiskonnast väga kergesti kättesaadavad.
Üleilmse raamatupäeva lõi UNESCO 23. aprillil 1995. aastal, tutvustab Days of the Year. Kuidas seda tähistada? Arvatavasti on kõige lihtsam selleks mõni raamat kätte võtta ja seda lugeda või näiteks lastele midagi mõnusat ette lugeda. Mida täpselt lugeda, on juba igaühe enda valida.