«Eesti roimad Andres Anveltiga». Eesti allilma ristiisa Nikolai Tarankov lõi kurjakate maailmas korra majja
Vaata haruldasi fotosid Tarankovi eraelust!

Dagmar Lamp, Andres Anvelt

FOTO: Konstantin Sednev / Postimees / Scanpix

Kuhu läheb kurjakas, kui tal on vaja nõu ja abi? Kelle käest liigub läbi raha? Kuhu kaob kuritegude tolm? Kes on need, kes lahendavad kurjategijate ja grupeeringute omavahelisi tülisid? Kes juhib Eesti allilma? Hetkel on sellele vastust keeruline anda, kuid vähemalt 2016. aastani olid väga paljud teadjad inimesed veendunud, et Eesti allilma direktorite nõukogu eesotsas istub üks, tasakaalukas ja intelligentne mees - Nikolai Tarankov…

Nikolai Tarankov sündis 1953. aastal Valgevenes Mogiljovis. Tarankov saabus Eestisse 1973. aastal ja astus Pärnu merekooli - tema ainuke ametlik töötsaaž on Klooga pioneerilaagris katlakütjana.

Tarankov paistis silma kui hiilgav sportlane ja KGB ühe kõrgeima kooli kursant, kust ta heideti tapmiskahtluse tõttu välja.

1981. aastal tuli ta Eesti poksimeistriks kuni 71-kiloste meeste seas. Tarankov tõusis esile koos Karl Lemani klubi poksijatega.

Kutsuti Taranokiks, Kuldseks Koljaks. Väidetavalt puudus tal vene ninameeste kaitse, mis tõstatas ka küsimuse: kes aitas Koljal allilmas troonile tõusta?!

Kolja on olnud vaid korra kuritöös kahtlusalune - 1993 juveliir Genrihh Akopjani tapmises, kes hukkus pommiplahvatuses. Läbiotsimise käigus leiti tulirelv (ostetud Kaitseliidu võltsliikmepiletiga), külmrelvi, raketipüstol, kumminui, lasersihik, politseivilkur jms, sh võltsdokumentidega saadud Eesti pass. See viimane ka kohtus tõestati ning talle määrati 3000 krooni trahvi.

Ka Tarankovi surres aastal 2016 kinnitas politsei, et ta polnud seotud ühegi uurimisega.

Mida Tarankov siis tegelikult tegi?

Ta ei joonud ega suitsetanud, droogidesse suhtus põlgusega. Ka polnud ta riietuses või muul viisil väljakutsuv, ei laiutanud rahaga. Tarankovil oli naine ja laps. Elas Kadriorus, ei paistnud luksuse poolest silma. Tark, intelligentne, tagasihoidlik inimene. Valitses allilma grupeeringute ühiskassat ja oli vahekohtunik vaidlustes. Nikolai Tarankovi otsused arutamisele ei kuulunud. Tarankovi peeti siinsete venekeelsete kurjategijate organisatsiooni «obštšaki» ehk ühiskassa pealikuks.

Ühiskassa on midagi allilma direktorite nõukogu, panga, toetusfondi ja vahekohtu sarnast. Legendi kohaselt andis ühiskassa suuremate projektide rahastamiseks kapitali, toetas vangis istuvaid (lojaalseid) pätte kõige vajalikuga, maksis elatist allilmasõdades surnud autoriteetsemate tegelaste lähedastele.

Kui temalt 1994. aastal ülekuulamisel küsiti, millega ta seletab ajakirjanduses esitatud väiteid sellest, et ta on Eesti allilma liider, vastas Tarankov: «Jutud minu seotusest maffiaga on absurdsed.»

Tarankovil polnud oma äri, vähemalt ei näidanud äriregister temaga seoses ühtki firmat. Võimalik, et ta osales ettevõtluses variisikute kaudu. Samas need, kes teda tunnevad, on märkinud, et ta polnudki ettevõtja tüüp. Ristiisa elas oma vaikset elu, kuni 2016. aastal läks pahaaimamatult kalale ja...

Sel nädalal on «Eesti roimade» stuudios külas endine krimiajakirjanik Rasmus Kagge ning üheskoos püüame aru saada, milline on üldse Eesti allilm olnud, kuidas Tarankov troonile tõusis, mida ta üldse tegi ning miks Tarankov suri. Selleks, et mõista Tarankovi rolli, tuleb meil aga kaevuda sügavale.

Tagasi üles