«Eesti roimad Andres Anveltiga». Tallinna laibatükeldaja Bušujev vedas spordikottidesse topitud kehaosi mööda linna taksoga laiali

Dagmar Lamp, Andres Anvelt

FOTO: Konstantin Sednev / Postimees / Scanpix

Mõnikord võivad äriasjad võtta ootamatu, suisa verise pöörde. Paraku juhtus seda 1990ndatel liigagi sageli. Kui vaid 20-aastane Žanna oli pärast oma ema surma maha müünud talle päranduseks jäetud korteri ning hakkas mõtlema, mida rahaga pihta hakata, ei osanud ta kindlasti arvata, et vaid mõni aeg hiljem leitakse ta pea Tartu maanteelt, jalad Nõmmelt, keha aga Pirita-Kose metsast...

20-aastane Žanna oli rõõmsameelne ja usaldav, nii usaldas ta ka 23-aastast Aleksei Bušujevit, kes oli lubanud tema korterimüügist saadud raha targasti kulutada. Žanna oli nõnda Bušujevile andnud 10 000 krooni, mille eest pidi mees tooma talle amfetamiini. Tegelikkuses kasutas Bušujev seda raha sama püstoli ostuks, mis osutus hiljem mõrvarelvaks. Lisaks ostis ta muusikakeskuse.

Kui Žanna hakkas uurima, kus on lubatud kaup, kutsus Bušujev ta oma korterisse. Seal hakkas naine ähvardama, et tema petmise korral võivad meest oodata ebameeldivused. Seepeale laskis mees naisele selja tagant püstolist Makarov kaks kuuli kuklasse. Tapetud naise pea leiti 2. aprilli 1997 hommikul Tartu maantee 28 asuva maja hoovist, tema jalgadeta keha avastas juhuslik jalutaja sama päeva lõunal Pirita-Kose metsast. Naise jalad näitas politsele Maksimarketi lähedal kätte Bušujev ise.

Bušujev oli ka röövinud Žannalt 46 000 krooni, mille eest ostis teleri, mööblit ja spordikoti (milles hiljem ohvri jalad Kose-Lükati metsa toimetas). Ema käis pojaga poes kaasas ja vahistamise hetkel 2. aprillil oli tal alles vaid 300 krooni.

Kui aprilli alguses hakkasid laiba tükid välja tulema, juhatasid jäljed Bušujevini ja ta vahistati.

Suur fantaseerija

1973. aastal sündinud Bušujevit tunti seltskonnas kui suurt fantaseerijat, näiteks oli ta Žannale öelnud, et tema isa on Hansapanga direktor. Žanna taksojuhist isa ütles pärast kohut, et Bušujev vaevleb alaväärsuskompleksi käes ja on suur valetaja. Kohtus oli nurisenud, et tema luuletab, aga keegi teda ei tunnusta.

Bušujevil oli keskharidus, varem oli karistatud varguse eest. Tööl polnud 23-aastane Bušujev iialgi käinud.

Eluaegne vanglakaristus esimese astme kohtus

26.06.1997 mõisteti Bužujev süüdi lisaks veel Makarovi püstoli ja kaheksa padruni muretsemises ja hoidmises. Ta võttis omaks tükeldamise ja relvasüüdistuse, kuid eitas tapmist.

Juulis 1997 nõudis Bušujev enda õigeks mõistmist. Bušujev ise eitas kohtus oma süüd ning võttis tagasi kõik varem eeluurimisel antud tunnistused naise tapmise kohta. Tema sõnul tapsid naise talle tundmatud mehed, kes temaga äri ajasid ja leiutas suhteliselt fantastilise loo, mida kohus ei uskunud.

Bušujev on kümnes eluajaks vangi mõistetud kurjategija Eestis, kuid ta on esimene, kelle mõistis elu lõpuni vangi esimese astme kohus.

Ta palus ka armu president Ilveselt aastal 2003, kes jättis armuandmispalve rahuldamata.

Saates on täna külas endine keskuurimisbüroo mõrvarühma vanemuurija Meelis Olev, kes oli juhtumiga väga lähedalt seotud. Mis innustas Bušujevi nii jõhkrale kuritööle? Mida tegi samal ajal pojaga koos elanud ema? Kuidas laibast vabaneti ja miks pidi seda tükeldama? Kuula saadet, et teada saada!

Tagasi üles