/nginx/o/2019/09/02/12524250t1hf2f8.jpg)
«Kas ma hakkan surema?!» on põhjalik ja samas humoorikas käsiraamat meist igaühes peituvale hüpohondrikule. Columbia ülikooli meditsiinikeskuse kardioloogid Christopher Kelly ja Marc Eisenberg kirjeldavad kümneid sümptomeid ja annavad nõu, millal rahulikult võtta, millal perearsti juurde vastuvõtuaeg panna ja millal kiiremas korras EMOsse pöörduda.
Paljud sümptomid võivad osutuda väheolulisteks. Tõenäoliselt ei ole kinnine nina märk vähist. Ent vahel ei ole peavalu vaid ajutine piin, see võib viidata tõsisemale tervisehädale. Internet pakub küll rohkelt teavet, kuid sealt leiab ka väärinfot, mille tõsiseltvõtmine võib kaasa tuua soovimatuid taga järgi. Autorid käsitlevad kõige levinumaid hädasid, alates seljavalust, tursetest, rinna valust, kõhukinnisusest ja unustamisest kuni kurnatuse, löövete, õhupuuduse ja nõrkuseni, ning annavad otsekohesel, kohati koomiliselgi viisil nõu, mida ette võtta.
Lõik raamatust:
KAS MA HAKKAN SUREMA?!
Vastus on loomulikult … jah. Juba sel hetkel, kui sa sündisid! Tegelik küsimus kõlab: kas see juhtub varem, kui ootasid?
Õnneks selgub enamiku sümptomite puhul, et need on tühised. Kuid mõnikord ei ole peavalu lihtsalt peavalu, vaid märk eluohtlikust haigusest, näiteks ajuverejooksust. Keset ööd hakkab üheprotsendiline tõenäosus tunduma üheksakümne kaheksa protsendilise tõenäosusena. Mitte keegi ei taha jätta tähelepanuta probleemi, mis võib saada talle hukatuseks.
Kui sul on uus sümptom, kas peaksid siis närvi minema või asja rahulikult võtma? Kas käitud nagu hüpohondrik või oled lihtsalt arukas? Käesolevas raamatus võtame läbi kõige tavalisemad sümptomid ja pakume juhtnööre, mida järgmiseks ette võtta – kas valada endale üks kokteil, registreerida end arsti vastuvõtule või kihutada EMO-sse.