Andrei Piontkovski: Macron ja Trump on langenud Putinist sõltuvusse (1)

Copy
Tuhaneded kollavestid tulid Prantsusmaal 17. järjestikusel laupäeval tänavatele, et hoida survet valitsusel nende silmis rikkaid soosivate poliitikate muutmiseks.
Tuhaneded kollavestid tulid Prantsusmaal 17. järjestikusel laupäeval tänavatele, et hoida survet valitsusel nende silmis rikkaid soosivate poliitikate muutmiseks. Foto: SEBASTIEN BOZON / AFP

Praegu USAs elav Vene politoloog ja publitsist Andrei Piontkovski paneb Prantsusmaa presidendile Emmanuel Macronile tema viimaste kuude Moskva-suunaliste avalduste valguses karmi diagnoosi.

Oma esimese hoiatusüleskutse tegin juba kakskümmend aastat tagasi härra presidendi kohusetäitja esimese valimiskampaania ajal: «Putinism on kontroll-lask Venemaa pähe!» Kardan, et see lask on juba kõlanud.

Aga täna tahaks öelda mõne sõna Prantsusmaa ja tema presidendi kohta. 2017. aasta mais, peagi pärast võitu presidendivalimistel, andis Emmanuel Macron Vladimir Putiniga ühise pressikonverentsi – konverentsi, mis oli kui meistriklass, kuidas suhelda demagoogist diktaatoriga.

Keegi lääne liidritest pole varem ega hiljem Kremli peremehega nõnda kõnelnud. Putin, kes pole avaliku poleemikaga harjunud, sattus segadusse, libastus ning nägi haletsusväärne välja.

Mõned viimased kuud jälgib aga maailm hämmastusega hoopis teistsugust Macroni. Macron seisab katkematult ihu ja hingega austuses suure eurooplase ees, jookseb isiklikult lobeerima Venemaa tagasitulekut ENPAsse, hüüatab pidevalt Ukraina suunal Kremli jutusaadete stiilis: «Ukraina banded», «pind Euroopa ihus».

Ja lõpuks tema sõjaka putinismi apoteoos: Macron kuulutab välja NATO ajusurma ning nõuab Euroopa uue – USAta, ent Venemaad kaasava – julgeolekusüsteemi loomist. Nii Euroopa liidrid (alates kantsler Angela Merkelist) kui ka tema enda julgeolekunõunikud hoiavad temast juba eemale kui katkutõbisest.

Nagu üks mu kolleeg õigesti märgib: «Kui Putin töötaks jätkuvalt välisluures, võiks ta pärast neid Macroni passaaže puhta südametunnistusega kirjutada aruande edukalt sooritatud operatiivülesandest, mille käigus said «meie teesid», mis hiljem võeti Pariisi välispoliitilise strateegia aluseks, Prantsuse presidendile teatavaks tehtud.»

Julgen väita, et Macron on langenud sarnaselt Donald Trumpile teatud laadi psühholoogilisse sõltuvusse Putinist ja kardab teda mingil põhjusel tõsiselt.

Üks neist on pealispinnal – kollavestid. Mõistatuslik liikumine, mis tekkis eikusagilt internetti ja köitis poliitilises plaanis nii äärmuslikke vasak- kui ka parempoolseid – Kremli klassikalist klientuuri. Muide, pärast Macroni mõnda Putini-meelset piruetti kadusid kollavestid nagu tellimise peale.

Ent Prantsuse presidendi isiksuse transformatsioon lubab oletada tema kuraatorite ja teatud isiklikku laadi kompromiteeriva materjali olemasolu.

Putinism 2019 on kontroll-lask Prantsusmaa pähe. Kes on järgmine? 

Originaalartikkel.

Kommentaarid (1)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles