Tellijale
Välisminister Berliinis: lääs pole raudse eesriide tagant tulnud riikidega kokku kasvanud (1)
Kas Eesti peaks Euroopa Liidu ühtsuse nimel tegema järeleandmisi oma Venemaa poliitikas ja kas me väikeriigina kardame sõjaliselt võimekamaks muutuvat Saksamaad? Välispoliitika põletavaimatele küsimustele andis vastused Berliini müüri langemise 30. aastapäeval Saksamaa pealinnas viibinud välisminister Urmas Reinsalu.
Kui rääkida ELi ühtsusest, siis kriitikute sõnul pole Euroopas endiselt ida- ja läänepoolsete liikmesriikide vahel piisavalt teineteisemõistmist, eriti mis puudutab Venemaad. Suvel näitas neid erimeelsusi otsus anda Venemaale tagasi hääleõigus Euroopa Nõukogus. Kas nõustute sellega?
Kui rääkida sellest, kas raudse eesriide tagant tulnud riikidega ollakse Euroopas kokku kasvanud, siis ei ole. See, et Lääne-Euroopa suudaks sama relevantselt hinnata minevikus juhtunut, võtab kindlasti veel aega ja sellest tulevad ka need Venemaa mõtestamise püüded.
Venemaale hääleõiguse tagasiandmine Euroopa Nõukogus oli viga nii väärtuste kui ka põhimõtete vaatepunktist. Seetõttu on nüüd väga oluline, kui me vaatame Ukraina rahuprotsessi, et ei tehtaks viilude kaupa Venemaale sanktsioonipoliitikas järeleandmisi. Ei tohi unustada, et me ei kõnele rahuprotsessist, kus on kaks võrdset poolt.
Küsimus ei ole mingisuguses piirivaidluses või selles, kellele kuulub mingisugune mägi või piirijõgi. Küsimus on täiesti ühemõtteliselt tuvastatult selles, et on agressorriik ja ohverriik.