Humoorika ajaveebi «Maailm kontoris» lood said kaante vahele

Copy
Foto: Shutterstock

Nimetul tänaval märkamatus majas töötab Asutus, üks paljude teiste sarnaste riigiasutuste seas. Iga päev rügavad seal kümned ja kümned inimesed, menetledes projekte ja dokumente, kirjutades memosid, koostades strateegiaid ja planeerides eelarveid.

Terasemalt vaadates võib sealses näotute ametnike massis eristada üksikuid silmapaistvamaid tegelasi. Seal on Juhataja, kes vaatab unistava pilguga aknast välja, ümberringi kõrgumas paberikuhjad ja täitmist vajavad eelarvetabelid. Kõrvu teritades võib kuulda summutatud vandumist, mis kostab pisikese nurgataguse kabineti sügavustest – see on Jurist, kelle läbi viidud riigihange just vaidlustati. Oma toas tegutsevad Suur Ülemus ja Hankespetsialist ning kusagil nurgas kaugtöölaua taga konutab Särasilmne Praktikant.

Jete Leo Norman «Maailm kontoris ehk kuidas kärbitakse heeringat».
Jete Leo Norman «Maailm kontoris ehk kuidas kärbitakse heeringat». Foto: Kirjastus Argo

Ühel päikeselisel päeval liitub meeskonnaga Noor Menetleja, kes on täis teotahet reformida riigi avaliku sektori toimimispõhimõtteid, aidata inimesi ja teha Eesti elu paremaks, ning tema tulekuga ei muutu mitte midagi. Iga päev taltsutavad nimetud ametnikud märkamatus majas surnud hobuseid, korraldavad kommunikatsiooni, seavad indikaatoreid, viivad läbi hankeid, kärbivad heeringat ja kui aega üle jääb, teevad ka riigireformi.

Jete Leo Normani «Maailm kontoris ehk kuidas kärbitakse heeringat» on väike sissevaade Eesti avaliku sektori hingeellu. Võib-olla leiate sellest isegi päriselt juhtunud asju.

Jete Leo Norman sündis õigel ajal, et olla piisavalt vana Balti ketis seismiseks, aga mitte piisavalt vana hõiskamaks aastaid hiljem, kuidas just tema Eesti vabaks võitles. Vanemate üllatuseks ei saanud temast arst ega isegi vedurijuht, vaid hoopis ametnik. Kuigi kõik arvasid, et see on ajutine periood, et laps menetleb natuke ja siis saab jälle normaalseks, jäi Jete Leo riigi teenistusse ligi kümneks aastaks.

Jete Leo kohtamiseks tasub sisse astuda mõnda vaiksesse kohvikusse ja vaadata selle kaugemasse nurka. Võib-olla istub seal mõni hall ja silmatorkamatu tegelane, põrnitsedes tühjusesse silmadega, mis on näinud liiga palju. Tema ees seisab ammu jahtunud kohv või vahest midagi kangemat.

Võtke istet, tellige hea jook ja kuulake. Tal on palju rääkida.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles