Esitlus 05.02 ⟩ Eesti Vabadussõja ajalugu ilmus mahuka koguteosena

Kuupäev teadmata. Soomusrong nr.3 suurtükiplatvorm "Onu Tom" võitluse ajal landesveeriga.

FOTO: Postimees

Kõik ajaloohuvilised on oodatud 5. veebruaril kell 18 Solarise Apollosse koguteose «Eesti Vabadussõja ajalugu» esitlusele.

Vabadussõda on eestlaste ajaloo seni kõige ülevam ning ühtlasi ka kõige maisem ja asjalikum lehekülg, sest Eesti riik rajati Vabadussõja käigus ja rahvagi liitis lõplikult just see sõda. Vabadussõjaga tekkinud ühtekuuluvus osutus nii tugevaks, et aitas eestlastel üle elada isegi poole sajandi pikkuse võõrvõimu ja andis jõudu taastada oma riik. Seetõttu on oluline, et Vabadussõja käiku, selle tõuse ja mõõnu ning sõjaga kaasnenud õppetunde jätkuvalt teataks ning tuntaks.

«Eesti Vabadussõja ajalugu I».

FOTO: Varrak

Nüüdseks, mil meid lahutab Vabadussõjast juba terve sajand, on meie teadmised oluliselt laienenud. Kõigepealt teame tänapäeval Vabadussõja järellugu. Teiseks on vahepealsete aastakümnete jooksul kirja pandud hulgaliselt mälestusi, avaldatud seni tundmata fakte, leitud uusi arhiivimaterjale või pääsetud ligi neile, mis varem olid kättesaamatud. Ning loomulikult on ajas muutunud ka lugeja. Nii tekkiski vajadus uue, ajakohastatud, laiale lugejaskonnale suunatud ülevaateteose järele.

«Eesti Vabadussõja ajaloo» esimene köide annab ülevaate Vabadussõja eeloost ja olukorrast sõja eel, taganemisest ja vastupealetungist ning kevadistest lahingutest, mida võiks nimetada sõjaks Eesti pärast. Teine käsitleb sõda rahu nimel – võitlusi väljaspool Eesti piire. Omaette peatüki moodustab võitlus Landeswehriga, samuti käsitletakse Tartu rahuläbirääkimisi. Lisaks sõjakirjeldustele antakse ülevaade ka tagalast, samuti vaenlase poolel ja mujal Ida-Euroopas ning rahvusvahelises elus toimunu kohta, lisaks käsitletakse Vabadussõja pärandit. Raamatu mõlemad köited on illustreeritud pea 800 foto ja ligi saja kaardiga.

Raamatu teksti on kirjutanud Peeter Kaasik, Lauri Vahtre, Urmas Salo, Ago Pajur, Tõnu Tannberg, Hellar Lill, Toomas Hiio, Toe Nõmm ja Taavi Minnik.

Tagasi üles