/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
/nginx/o/2020/01/31/12907599t1h4f6b.jpg)
Nora Roberts on tohutult viljakas kirjanik, kes on avaldanud üle 220 romaani, mida on kogu maailmas müüdud rohkem kui 500 miljonit eksemplari. Kuidas ta seda jõuab? Kirjaniku enda meelest on tema edu võtmeks varahommikune dieetpepsi ja 8-tunnised tööpäevad.
Ameeriklanna Nora Roberts oli tavaline kodune kahe poja ema, kes ühel 1979. aasta talvel igavust tundes haaras märkmiku ja asus armastusromaani kirjutama. Lumetormi tõttu ei saanud õue minna ja naisel tuli mõte üks peas keerelnud idee kirja panna. «Ja ma lihtsalt armusin ära,» tunnistas ta intervjuus väljaandele The Guardian. «Enne seda ma õmblesin, küpsetasin leiba, heegeldasin ja tegin makramee tehnikas kaks võrkkiike. Otsisin meeleheitlikult mingit loomingulist väljendust ja nii kui alustasin, oli asi selge.»
Nüüd ilmub Nora Robertsi nime alt vähemalt viis raamatut aastas ja need jõuavad sageli New York Timesi bestsellerite hulka. Väga suure fänniarmee hulgas kutsutakse teda La Noraks.
Noore emana pidi Roberts kirjutamiseks aega leidma laste lõunauinakute ajal. Oma esimest teost meenutab ta kerge piinlikkusega ja tunnistab, et toppis sinna kõik teadaolevad armastusromaanide klišeed. Siiski oli lool algus, keskosa ja lõpp, selles oli iseloom, huvitav dialoog ja konflikt. Kohe pärast esimese romaani kirjutamist võttis ta ette järgmise. Esimesed raamatud kirjutas Roberts käsitsi siis, kui lapsed mängisid või magasid. Hiljem tuli tekstid kaasaskantava kirjutusmasinaga ümber kirjutada.
Esimene kirjastus ütles talle ära, kuid Silhouette sõlmis temaga lepingu ja aastaga ilmus juba kuus raamatut. Kui La Nora oma esimese 3000 dollari suuruse tšeki avansina kätte sai, sai temast ka üksikema. «Majanduslikult oli see kohutav õnnistus,» ütleb ta tagasi mõeldes. Mõni aasta hiljem abiellus ta uuesti töömehega, kelle oli palganud omale raamaturiiuleid ehitama.
Umbes 20 aastat kirjutas Nora Roberts peamiselt armastusromaane ning hiljem lisandusid neile romantilised põnevikud. 1995. aastal proovis ta midagi uut ning kirjutas pseudonüümi all J.D. Robb. Kuna ta kirjutas nõnda palju, tahtis kirjastaja mõne romaani anda välja teise nime all ning soovitas Noral omale mõni hobi hankida. «Ma ei taha hobi,» vastas Nora Roberts. Unusta teised kirjanikud ära, ma võin kogu maal kõik raamatupoodide riiulid oma raamatutega täita!» Viimaks veenis kirjastaja Phyllis Grann teda siiski selles, et Robertsil võiks olla ka kaks populaarset brändi. Nii sündis Eve Dallase tegelaskuju ja Nora Robertsi suurimaks konkurendiks sai J.D. Robb ehk tema ise teise nimega. Sel aastal näeb ilmavalgust juba 50. Dallase lugu.
Enamasti kirjutab Nora Roberts neli või viis raamatut aastas. Ta ärkab varakult, 5-6 paiku, joob dieetpepsit ja asub kirjutama. Pärast kella kahte päeval teeb ta trenni. «Ma kirjutan kuus kuni kaheksa tundi, iga päev,» ütleb ta. «Ja see ei ole kunagi lihtne. See ei peakski olema lihtne. Kui see oleks lihtne, võiks igaüks seda teha… See on kunst, teadus ja oskus.»
Nora Roberts on kirjutanud peale armulugude ka krimiromaane, õuduslugusid, ulmet ja hulga põnevikke. Kui nüüd ta enam puhtalt armastusromaane ei avalda, usub ta ise, et jääbki inimestele vaid nende pärast meelde. Ta on armastusromaanide autori tiitliga nõus, kuid on samas ka kurb, et inimesed neist palju lugu ei pea. Millegipärast peetakse Robertsi sõnul krimikirjandust väärtuslikumaks, kuigi armastusromaanid käsitlevad väga olulisi teemasid – suhteid, pere loomist, emotsionaalset lähedust. «Ma olen kirjanik – see on kõik,» ütleb ta teravalt. «Minu raamatutes on alati suhteid, aga üllataval kombel on suhteid väga paljudes romaanides.»