iDeal kampaania

ARVUSTUS ⟩ Mis võib Eestiga juhtuda, kui USA loobub üleilmse rahu ja korra tagamisest ning keskendub oma siseasjadele?

USA president Donald Trump kohtumisel NATO peakorteris Brüsselis.

FOTO: POOL/REUTERS/Scanpix

Iga Robert Kagani raamat on tähistamist väärt. 2003. aastal, teise Lahesõja eelõhtul avaldatud raamat «On Paradise and Power» («Paradiisist ja võimust») on oma koha välispoliitikat käsitleva kirjanduse kullafondis sisse võtnud väljendiga «eurooplased on Veenuselt ja ameeriklased Marsilt». «Džungel kasvab tagasi» on loogiline jätk tema kahele eelnevale raamatule. Ajalugu tuleb tagasi, ameeriklased on väsinud iseenda loodud maailmakorda üleval hoidmast ning see kukub kokku, unistused kuhtuvad ja džungel katab me kaunid aiad.

Kaganit on nimetatud neocon’iks ehk uuskonservatiiviks. Ta ise vihkab seda tiitlit ning eelistab olla liberaalne interventsionist. Aastakümneid oli ta vabariikliku partei liige, ent astus sealt välja 2016. aastal protestiks Donald Trumpi esiletõusu vastu. Argumentatsiooni Trumpi vastu võtab ta hästi kokku mais 2016 Washington Postis ilmunud artiklis «This is How Fascism comes to America»: «Nii tuleb fašism Ameerikasse, mitte säärsaabaste ja saluutidega …, vaid koos vale-miljardäriga, telepoe rämpsumüüjaga, pesuehtsa egomaniakiga …»

MAAILMARAHU PÕHINEB KOKKULEPETEL … JA RELVA JÕUL

Robert Kagan «Džungel kasvab tagasi».

FOTO: Postimees Kirjastus

Kagani džungliraamat räägib sellest, et viimase seitsme aastakümne jooksul maailmale enneolematut majanduslikku heaolu ja rahu toonud maailmakord pole asi iseeneses, see pole ise tekkinud ja igipüsiv ega evolutsiooni tagajärg. Vastupidi – tegu on erandlike kokkusattumiste kogumiga 1940. aastate teisel poolel ning USA sihikindla ja pideva pingutuse viljaga. Selle maailmakorra nurgakivideks on Bretton Woodsi läbirääkimiste järelmina loodud Rahvusvaheline Valuuta-fond (IMF), Maailmapank, vabakaubanduslepped ja Maailma Kaubandusorganisatsioon WTO, Euroopa integratsioon (mis viis Euroopa Liiduni) ning USA sõjalised liitlassuhted (meie jaoks kõige olulisemana 4. aprillil 1949 loodud NATO). Eelkõige aga põhineb see praegu murenev maailmakord hegemooni ehk USA suutlikkusel ja valmidusel kokkuleppeid relva jõul toetada.

Aia korrashoid nõuab hoolsalt aednikult igapäevast tegevust – umbrohi tuleb välja tõmmata, kuival ajal taimi kasta, vajadusel toestada. Kui aednik on väsinud, kasvab umbrohi tagasi. Kaunis aed võsastub ja kultuur-taimed känguvad või kaovad. Eesti riik on üks neist kultuurtaimedest, mis metsikus džunglis pikalt vastu ei pea. Balti riike on raamatus korra ka nimepidi mainitud – näitena neist, kes praeguse maailmakorra muutudes esimesena iseseisvuse kaotavad.

Euroopa rahuaeg on muidugi suhteline – Ukrainas käib sõda praegugi, 1990. aastate Lääne-Balkan oli veriste konfliktide küüsis. Ent Euroopa suured – Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia – on liitlased ja sõbrad. Kuigi Venemaa läheks taas rõõmuga Poolat jagama, teab Varssavi kindlalt, et Saksamaa on tema poolel. See, mille on saavutanud suurim rahuprojekt maailma ajaloos – Euroopa Liit –, on uskumatu. Maailmajagu on korduvalt proovitud sõjaga liita. Nüüd on see õnnestunud ilma sõja ja vägivallata.

ELAME ERANDLIKUL AJAL

Murenev maailmakord murendab ka Euroopa Liitu. Kui USA enam Euroopat ei kaitse, muutub kogu kontinendi pale. Kagan visandab koleda pildi – praeguste sõprade ja liitlaste vahel puhkevad taas sõjad, sest inimkonna ajalugu vaadeldes on tüüpiline valitsemiskord mõni autokraatia vorm. See, et väikeriigid saavad ise oma tulevikku kujundada, et neid kaitsevad rahvusvaheline õigus ja liitlassuhted, on erand, mitte reegel.

Eesti välispoliitika üha korduv refrään on väärtustel ja rahvusvahelisel õigusel põhineva maailmakorra vastavus Eesti huvidele. Pakun sellele lisa – selle maailmakorra ülalhoidmine neid väärtusi jagavate riikide poolt. Ülalhoidmine vajadusel relvade jõul.

Mõneti on džungel Põhjamaa rahvale eksitav metafoor. Klimaatiliselt sobivam oleks raamatust «Troonide mäng» tuttav hoiatus «Winter is coming» – talv on tulekul. Mitte lihtsalt aastaaeg, vaid vähemalt põlvkonna pikkune jääaeg. Kui muretsed Eesti julgeoleku pärast, siis on see raamat sinu jaoks kui loodud. Kui ei muretse, siis pärast raamatu lugemist hakkad muretsema.

Artikkel ilmus esmakordselt Eesti Kirjastuste Liidu ajalehes «Raamat». Lühendatud ajakirjas Diplomaatia 2/19 ilmunud artiklist. 

Tagasi üles