Kas ja kuidas aitab kogukonna huvi meie ümber olevaid väärtuseid hoida ja kas arendada saab ka säilitades? Just nendel teemadel väitlesid 9. juunil Muinsuskaitseameti trükisooja aastaraamatu online-esitlusel Oliver Orro, Hilkka Hiiop, Elo Kiivet ja Siim Raie.
JÄRELVAADATAV ⟩ Muinsuskaitseamet esitles trükisooja aastaraamatut
/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
9. juuni 2020, 15:35
Raamat pakub läbilõiget valdkonnast, kajastatakse nii arhitektuuri, kunsti, arheoloogia kui ka näiteks linnaruumiga seotud teemasid.
«Autorite seas on nii restauraatoreid, arhitekte, arheolooge, ajaloolasi kui ka omanikke, kes arutlevad muinsuskaitse ja restaureerimise üle igaüks ise vaatenurgast. Lood peegeldavad valdkonna võlu – iga ajalooga objekt on ainulaadne ning selle kordategemist või uurimist saadab põnev debatt väärtuste üle. Põhiküsimusteks on, millist osa pärandist tuleks tingimata säilitada nii, et vana jääks ausalt vanaks, mida võiks arendada ja nüüdisajastada ning kuidas seda kõike teha,» ütleb aastaraamatu toimetaja Kais Matteus.
Muinsuskaitse aastaraamatu teeb eriliseks asjaolu, et enamik autoritest on ise restaureerimistöödega seotud ehk need, kes teavad nii materjalidest kui ka üldisest kontseptsioonist kõige enam.
Kaaneloo kangelane on Haapsalu linnuse muuseum. Muuseumi juhataja Kaire Tooming kirjeldab haaravalt, kuidas õnnestus linnuse varemetesse rajada üks Eesti moodsamaid muuseume. Pikemalt saab lugeda ka Tallinna Noblessneri laevatehase hoonete metamorfoosist lagunevatest tööstushoonetest pealinna atraktiivseimaks hoonetekompleksiks ja linnaruumiks. Aastaraamat näitab ilmekalt, kui lai ja eriilmeline on meie ehitismälestiste nimekiri. Siit leiab veel Paksu Margareeta, Vastseliina linnuse, Nõva puitkiriku, Sangaste ringtalli ja Vilsandi tuletorni restaureerimise ja arendamise lood. Vana maja koduks kohandamise rõõmudest ja väljakutsetest saab aimu Kodu rubriigist, kus on kirjeldatud nii puitpitsilise Tartu puumaja kui ka Pärnu kuurordis asuva 1930. aastate villa taastamise keerdkäike. Ehitusinsener teeb puust ja punaseks, miks on vaja teha vana maja juures elementaarseid hooldustöid ja kuid palju aitab see meil säästa kinnisvara ennast ja pikas plaanis kokku hoida väljaminekutelt.
Üle ega ümber ei saa vanalinnade uutest keskväljakutest – kuidas tagada nende edasine kasutus ja «elusus» ja millised on muinsuskaitseala tänavate ja väljakute rekonstrueerimise ehituslikud õppetunnid?
Kino Rahu freskopannoo loomisest ja keerulisest eemaldamisest kirjutab Hilkka Hiiop. Pannoo saatus on näide olukorrast, kus hoones olev monumentaalkunst on väärtuslikum kui hoone ise. Valgust heidetakse ka viimase aja vitraažibuumile Eesti kirikutes ja arutletakse sealjuures uute vitraažide maitse-ja stiiliküsimuse üle.
Arheoloogid kirjutavad, milliseid uusi ja üllatavaid teadmisi on andnud meile Tallinna eeslinnade arheoloogilised kaevamised.
Käsitlust leiavad muutumises olevad muinsuskaitsealad, nii vanalinnade hoone-hoone kaupa inventeerimise ja hindamise protsess kui ka uudne ja kohalikke kaasav kaitse korraldus. Oliver Orro uurib, mida teha, kui kultuurimälestis on hävimas või hävinud ja millisel juhul võiks kummituseks muutunud ehitiste asemele ehitada koopia.
«Muinsuskaitse aastaraamatu 2019» toimetas Kais Matteus ja kujundas Tuuli Aule.
Raamatu väljaandjateks on Muinsuskaitseamet, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakond ja Eesti Kunstiakadeemia. Vaata varasematel aastatel ilmunud aastaraamatuid siit!
