/nginx/o/2021/10/25/14165042t1hced7.jpg)
Olles mänginud paljude kirjandusteoste ainetel tehtud mängufilmides – Winstons Groomi «Forrest Gumpist» David Mitchelli «Pilveatlaseni» – pole saladus, et Hanks on trükisõna fänn. Vaata altpoolt, millised on näitleja lemmikraamatud, mis on ilmavalgust näinud ka eesti keeles .
Saja tuhande aasta eest elas maakeral vähemalt kuus liiki inimolendeid. Praegu on neid kõigest üks – Homo sapiens. Kuidas on neist kunagistest lihtsatest ahvidest saanud maailmavalitsejad? Miks kadusid teised liigid? Kas sama saatus võib ühel päeval tabada ka meid?
Dr Yuval Noah Harari «Sapiens. Inimkonna lühiajalugu» saab alguse ligi 70 000 aasta tagusest ajast, mil hakkas välja kujunema inimteadvus, ning uurib esmalt, missugust rolli mängis Homo sapiens globaalsete ökosüsteemide kujunemises ja mil moel pandi alus tänapäevase maailma tekkele. Seejärel vaadeldakse võimsaimate impeeriumide tärkamist ja arenemist ning seostatakse ammuseid suundumusi tänapäevaste teadussaavutustega, uurides üksiksündmusi laiemate ideede kontekstis.
Dr Harari kutsub lugejat ka tulevikku vaatama. Mõne viimase aastakümne jooksul on inimene asunud oma tahtele allutama loodusliku valiku seadusi, mis on nelja miljardi aasta vältel kujundanud elu maakeral. Meil on tekkimas võime kujundada mitte üksnes endi ümber olevat maailma, vaid ka iseennast. Kuhu see meid välja viib? Kelleks me õigupoolest saada soovime? Kaartide, fotode ja skeemidega ilmestatud köitev jutustus ei jäta ükskõikseks kedagi, kellele lähevad korda meie minevik ja tulevik.
30aastane krahv Aleksander Iljitš Rostov seisab 1922. aastal siseasjade rahvakomissariaadi erikomisjoni ees süüdistatuna selles, et ta on … aristokraat. Karistuseks mõistetakse talle tähtajatu koduarest.
Haritud vaimukas mees seab end sisse Kremlist kiviviske kaugusel, suurejoonelise Metropoli hotelli ärklitoas. Sinna jääb ta enam kui kolmekümneks aastaks. Selle aja jooksul leiavad Venemaal aset pöördelised sündmused, mille mõju ulatub ka hotelliseinte vahele ning puudutab krahvi kitsastesse raamidesse surutud argipäeva.
Värvika tegelaskonnaga ja särava huumoriga vürtsitatud romaan viib lugeja võluvale teekonnale, mille lõpus saab kinnitust usk, et iga väikseimgi tegu võib maailma pisut muuta.
«Tulevik on ajalugu» räägib Venemaast viimase kolmekümne aasta jooksul, ühendades isikliku ja akadeemilise vaatenurga. Isiklikku vaadet pakuvad seitsme inimese elulood, nii et autor on raamatut nimetanud ka romaaniks tõsielust. Ühiskonnauurijate abiga otsib Gessen vastuseid küsimustele, miks demokraatiapüüdlused nurjusid, kuidas siis õigupoolest nimetada praegu valitsevat režiimi ja miks homo soveticus kõigest hoolimata surematuks osutus.