Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

ARVUSTUS ⟩ Raamatud, mis teevad teaduse lastele lihtsaks ja põnevaks

Kui tahad teada, kust tuleb energia või millised jõud hoiavad koos universumit, siis nendele ja paljudele teistele küsimustele annab vastuse «Teadmiste entsüklopeedia. Teadus». FOTO: Anneli Reinolt

Aktiivsele populariseerimisele vaatamata tekitab «teadus» paljudes ikkagi ebalust ja kõhklusi. See on justkui midagi kauget, hoomamatut ja elitaarset.

Kunagi tõesti. Keskajal peeti teadlasi sageli maagideks, kuid see on muutunud. Oleme ühiskonnana jõudnud punkti, kus igaühe miinimumteadmised peaksid hõlmama oluliselt suuremas hulgas baasteadmisi loodusteadustest. Igapäevaelu on täis tehnoloogiat, mille tööpõhimõtete mõistmine teenib kasutaja parimaid huve, ning oleme ümbritsetud tohutust infohulgast, kust sõeluda välja ebaoluline, libauudised ja tahtlik või tahtmatu valeinfo. Kasulik on ka arusaam, mis on teadus, kuidas see töötab ning mille poolest erineb teadlase järeldus kellegi arvamusest.

Teadus on tegevus, mille eesmärk on uute tõeste teadmiste saamine, süstematiseerimine ja rakendamine (keeleveeb.ee) – selle definitsiooni järgi on eeldused teaduse tegemiseks kõigil olemas. Edu sõltub vaid järjekindlusest.

Ahaa-hetked ja palju uut teadmist

«Teadmiste entsüklopeedia. Teadus» on kirjastuse Koolibri «Teadmiste entsüklopeedia» sarja kuues raamat, mis tutvustab loodusteadusi: keemiat («Aine»), füüsikat («Energia ja jõud») ning bioloogiat («Elu»). Kõik kolm osa algavad avastuste ajajoonega, mis võiks tekitada mitmeid ahaa-hetki, kuna paljud moodsaks peetud teadmised on välja uuritud juba üsna ammu, samas kui mitmed «iidsed» asjad pärinevad alles «eilsest». Ajajoon aitab lugejal ka oma teisi teadmisi maailmast ja ajaloost paremasse konteksti panna.

«Teadmiste entsüklopeedia. Teadus», Abigail Beall. Tõlkija Kuldar Traks. FOTO: Koolibri

Kui «entsüklopeedia» seostub kellelgi teatud kohustusliku kujunduselemendiga (rida soliidseid raamatuid riiulis, mis ootavad erilist puhku, kui keegi mõnd fakti kontrollib), siis «Teadmiste entsüklopeedia» sarja raamatud ei kuulu kindlasti selliste entsüklopeediate hulka. Raamatud lõppevad sisujuhi ja rea olulisemate mõistetega, mis aitavad konkreetsetele küsimustele hõlpsasti kiire vastuse leida, kuid eelkõige on need mõeldud huvitavate ja harivate teostena, mida kogu pere saab koos uurida.

Iga alateema on mahutatud kahele leheküljele, mida ilmestavad hästivalitud pildid ja asjalikud selgitused. Minu suurim ja parim avastus värsket «Teadmiste entsüklopeediat» lapates oli käsitletud teemade asjakohasus. Need katavad päris hästi (kohati lausa kuhjaga) põhi- ja keskkooli keemias, füüsikas ja bioloogias käsitletavad mõisted ja nähtused. Lastega raamatut uurides ja selgitusi lugedes saab neid märkamatult koolis õpetatava jaoks ette valmistada.

Veel enam. Kui mõni lapsevanem muretseb, et viimasest keemia, füüsika või bioloogia tunnist on liiga kaua möödas, et lapse koduste töödega sammu pidada, on «Teadmiste entsüklopeedia. Teadus» hea, kiire moodus saada mälu värskenduseks asjatundlikku ülevaadet loodusteadustest.

Teadus ei ole raske ja igav

Reaal- ja loodusteadused on rasked ja igavad – selle arusaamaga pistavad rinda järelkasvu pärast muretsevad teadlased ning õpitulemuste parandamisega maadlevad vanemad ja õpetajad. Alustada tuleb varakult ning heaks lähtepunktiks on Koolibri «Uuri ja avasta» sarjas ilmunud «Teaduskatsed» ning «Katsed õues». Raamatutes on eksperimente, meisterdamist ning mängulist meelelahutust erinevas vanuses lastele.

Eksperimendid koosnevad kuni tosinast lühikesest sammust ning abistavatest joonistest. Iga katse juurde kuuluvad valgusfoorina esitatud märkused, mis aitavad kiirelt hinnata, kui palju laps abi vajab. Ringi sees on lisatud erinevaid nippe, kollase kastiga on ümbritsetud tähelepanu vajavad nüansid (nt katse võib riideid määrida) ning punasega manitsetakse ettevaatusele teatud sammude juures (väiksemad vajavad vanema abi).

Mõlemad raamatud lõppevad mõistete ning indeksiga, mis aitab lugejal leida tegevusi just teatud nähtuse ilmestamiseks, muutes «Uuri ja avasta» sarja väga käepäraseks abivahendiks ja heaks inspiratsiooniallikaks näiteks lasteaia ja algklasside õpetajatele.

Teadlaste kõnepruuk kipub õppureid heidutama ning tekitab ka tunnet, et «lihtsalt pole seda geeni». Mulle meeldib «Uuri ja avasta» sarja raamatute juures, et tööjuhistele on lisatud huvitavaid fakte ning killuke teooriat. Faktid on head silmaringi jaoks, kuid «teaduse nurk» aitab siduda põhimõtteid pärismaailma rakendustega ja rakenduste kaudu põhimõtteid mõista või vastupidi.

«Uuri ja avasta. Teaduskatsed», Nick Arnold. Tõlkija Külliki Lillemäe. FOTO: Koolibri

«Teaduskatsed» on üsna füüsikakeskne. Näiliselt kergete eksperimentide kaudu selgitatakse mitmeid insenertehnilisi lahendusi ning lihtsamaid füüsika seadusi. Mootorite ja liikurite ehitamine võiks silma särama panna kõigil lastel (ka tüdrukutel) ning tulevikuteadustele pühendatud osa aitab mõista tuuleenergia, programmeerimise ja kosmosetehnoloogia ideid.

«Uuri ja avasta. Katsed õues», Nick Arnold. Tõlkija Külliki Lillemäe. FOTO: Koolibri

«Katsed õues» tegeleb põnevate nähtuste uurimisega väljas, kiigates taevasse, vaadates maha ning pakkudes valikut katseid eluslooduse tundma õppimiseks.

Arvestades, kui kiirelt need raamatud minu laste tubadesse kadusid ning kui keeruline neid jälle tutvumiseks tagasi saada oli, tundub, et sihtgrupp kiidab nad vägagi heaks.

Artikkel ilmus varem ajalehes Raamat.

Tagasi üles
Back