NÕMME INIMSÖÖJA ⟩ Kuidas ikkagi läheb nii, et inimesel tekib taltsutamatu kihk liigikaaslasi tappa?

, raamatu tõlkija
Copy
Ville Hytönen
Ville Hytönen Foto: Vikipeedia

Nii nagu igal tõsiseltvõetaval rahval on oma legendid kultuuri, spordi ja poliitika vallas, on need paraku ka kuritegevuses. Johannes-Andreas Hanni, «Nõmme inimsööja», on Eestis viimastest kindlasti üks tuntumaid. Ja nagu mitmegi Eesti ajalugu puudutava teema puhul, pidi jälle üks soomlane selle loo kirja panema. 

Ville Hytöneni kirja pandud lugu «Johannes-Andreas» on tegelikult ju paljudele tuttav, sellest on kirjutatud artikleid, see on figureerinud mälestustes ja elab kusagil meie kollektiivses mälusopis. Kuidas kõik tegelikult olla võis, ongi nüüd Ville Hytönen, tõsi küll, juba mõnda aega Eesti elanik, dokumentidele ja teadaolevale materjalile toetudes kirja pannud. Ent tegemist ei ole kaugeltki dokumentaalse raamatuga, vaid pigem püüuga kiigata sarimõrvari meelde.

Ville Hytönen, «Johannes-Andreas».
Ville Hytönen, «Johannes-Andreas». Foto: Raamat

Kuidas ikkagi läheb nii, et inimesel tekib taltsutamatu kihk liigikaaslasi tappa? Ja mitte hulgakaupa, kusagilt punkrist, vaid isiklikult, ohvri viimaseid hingetõmbeid ja teadvuse virvendusi jälgides.

See esimeses isikus jutustatud elukäik mõjub kohutavalt isiklikuna, aga õnneks mitte nii arusaadavana, et vähemalt allakirjutanul Johannes-Andreasega samastuda õnnestuks. Liiga perverssed on selle tegelase mõttekäigud, liiga tumedad tema ihad.

Ent romaanis on ka teine peategelane, samuti omal häälel kõnelev mõrtsuka armastav abikaasa Pille. Tema mõttekäike ning kujunemislugu on märksa lihtsam mõista, ehkki võibolla mitte lõpuni.

Muidugi saab sarimõrvarit armastada, aga kuidas on see võimalik veel pärast seda, kui oled saanud teada tema tülgastavast veretööst? Küllap saab, sest armastus on teadagi pime. Kui nüüd ehitada siia eesti ja soome keele vahele väike sõnamäng, siis ’pime’ on soome keeles ’sokea’, sellele ehk kõige sarnasem eesti sõna oleks ’sõge’, ja ka see käib armastuse kohta väga hästi.

Seega ei saa öelda, et romaan räägiks ainult sarimõrvarist ja inimsööjast, see räägib ka pimedast (või sõgedast) armastusest. Nii et armastusromaan? Jah, ka seda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles