LUGEMISSOOVITUS ⟩ Teekond õnnelike lõppude poole saab alguse heade raamatute lugemisest

Foto: Shutterstock

Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab Jenny Colgani romaani «Väike õnnelike lõppude raamatupood».

Raamatukogudest ja raamatupoodidest kõnelevad raamatud meeldivad mulle üliväga. Neid lihtsalt ei saa soovitamata jätta. Ükskõik, kas tegu on klassikaks kujunenud roosinimedega või teenimatult ununusse vajunud penumbratega, raamatute seltsis sooja südamega toimetamine annab läbi lugemiselamuse alati teistmoodi hingejõudu ja tasast rõõmu.

Jenny Colgan, «Väike õnnelike lõppude raamatupood». Foto: Raamat

Nõnda ka seekord. Tunnistan, et Varraku ajaviiteromaanide sarja andunud lugejate hulka ma ei kuulu, ent selle valikuga läks täkkesse. Eriti just praeguses ajas ja tänavusel kodumaal, raamatukogude sulgumise aegu. Hea on teada ja tunda, et samad mured mujalgi. Kas ka lahendused samad on, ei oska otse arvata, aga juba see, et lahendusi leidub, peaks söakust ja sisu lisama. Raamatud raamatuteks, lugu on südamlik ja sõbralik, inimlik ja parasjagu köitev, võib lahedaks lugemiseks sobida väga mitut masti eelistustega inimestele. Mitte ainult raamatukoguritele ega raamatuparisnikele. Mina tahan küll minna ja osta rohkem raamatuid just väiksemate tegijate käest. Oleks neid vaid. Isegi Tallinna parim raamatusõprade mikroäri Puänt pani ennast kinni; vaevalt, et selgest tüdimusest…

Armastus on üks krutskilik ja kummaline asi. Armastus raamatute suhtes seda enam. Jah, nad jäävad jalgu ja koguvad tolmu ja võtavad ruumi ja mis kõik veel. Kui raamatupisik kulges, siis – no ära visata ju ei saa. Ära anda veel kuidagi, kui keegi vaid tahaks. Enamvähem kõike muud saab rahuliku südamega prügistada või põletada. Raamatuid kuidagi ei tahaks. Olgu nad nii jamad kui tahes. Armastusest ja naljaviskamisest ja lahedast laterdamisest ja hädaorgudest väljaveeremisest on siin juttu. Pluss mingi mõnus, ent mitte imalharilik olemine. Üks neist raamatutest, kelle maailmas on täitsa tore olla.

Õnnelikke lõppusid on vaja. Nagu ka õnnelikke algusi ja õnnelikke kulgemisi. Õnnelikke sissejuhatusi, kulminatsioone ja kokkuvõtteid. Vähemalt inimloomingus. Loodus ja muu hoolitsevad teistsuguste võimalikkuste rakendumiste eest külma kõhuga niikuinii. Inimesel on vaba tahe ja valikuvõimalus. Hea ja kurja tundmise puu, teate küll. Teekond õnnelike lõppude poole saab alguse heade raamatute lugemisest. Head teed!