Kirjanik Anthony Burgess soovitab 3 düstoopiat, mida saab ka eesti keeles lugeda
29. jaanuar 2024, 15:37
/nginx/o/2023/05/22/15338437t1h3773.jpg)
Inglise romaanikirjanik ja kriitik Anthony Burgess (1917-1993), keda tuntakse eelkõige romaani «Kellavärgiga apelsin» järgi, luges ääretult palju. Rahvusvaheline Anthony Burgessi fond jagab tema arvustusi ja on eraldi kokku võtnud Burgessi lemmikdüstoopiate ülevaated.
Norman Mailer, «Alasti ja surnud»
Maileri maailmakuulsaks teinud raamatus «Alasti ja surnud» kajastuvad autori kogemused Filipiinide sõjatandrilt. Lugu räägib rühmast Ameerika sõdureist, kes saadeti üht Vaikses ookeanis asuvat saart üle võtma. Romaan, mida on peetud üheks paremaks Teist maailmasõda kajastavaks teoseks üldse, kirjeldab realistlikult sõjakeerisesse sattunud meeste tundeid võõral maal. Iga tegelase olemus avatakse ükshaaval ja sügavuti. Raamatu lõpuks on lugeja kohtunud hulga erinevate ja huvitavate kangelastega, kes tegutsevad tõepärases õhkkonnas.
Anthony Burgessi sõnul on selles teoses väga hästi kirjeldatud sõja mõttetust ja see on noore autori kohta hämmastavalt küps romaan. «See on endiselt Maileri parim, ja kindlasti ka parim sõjaromaan, mis Ameerika Ühendriikides on ilmunud,» märkis Burgess.
George Orwell, «1984»
Winston Smith töötab Okeaania Tõeministeeriumis, kus tema ülesanne on ajalugu ümber kirjutada. Ta on pisike mutter Partei masinavärgis, mida juhib kõikvõimas Suur Vend. Totalitaarses ühiskonnas, kus valitseb propaganda, järelvalve ja tsensuur, leiab Winston kolleeg Julia seltskonnast tuge – armastuse, mõningase vabaduse ja lootuse paremaks tulevikuks. Kuid nad ei tea, et Suur Vend jälgib kõike ja kõiki.
«See on üks väheseid düstoopseid või kakotoopilisi nägemusi, mis on muutnud meie mõtteharjumusi,» arvas Burgess. «Võib öelda, et Orwelli ennustatud õudne tulevik pole sündinud lihtsalt sellepärast, et ta seda ennustas: meid hoiatati õigel ajal.»
Aldous Huxley, «Saar»
Teoses kirjeldatakse Pala saart, kus püütakse sulatada omavahel kokku loodusteaduslik-tehnilise tsivilisatsiooni teadmised ja idamaine tarkus, et jõuda uue ühtse kultuurini, mis ühendab viljakal moel mõistuse ja müstika. Pala asukate elus mängib olulist rolli seenest saadav võludroog, mokša-rohi. Selle tarvitamine on lubatud vaid olulistel eluetappidel. Pala noored saavad seda pühitsusriituse käigus; romaani peategelasele manustatakse seda ühes elukriisis psühhoteraapilise vestluse raames; ning ühel surijal kergendab see maise ihu mahajätmist ja üleminekut teispoolsusesse. Kuid selline ideaalne ühiskond meelitab ligi ümbritseva maailma kadedust, vaenulikkust ja omakasupüüdlikkust.
«Kõik see kõlab nagu intellektuaalne mäng, lootusetu unistus rajatavast maailmast, kuid Huxley oli alati piisavalt realist, et teada - ka optimismil on oma koht,» märkis Burgess. «Tõepoolest, ükski õpetaja ei saa olla pessimist ja Huxley oli sisuliselt õpetaja.»