Kuus põhjust, miks raamatute lugemine on kasulik

Foto: SCANPIX

Maailmas, kus meid igal sammul ümbritsevad arvukad ekraanid, võib olla lihtne unustada, kui mõnus on voodisse pugeda ja head raamatut lugeda. Need, kes pole veel raamatuid unustanud, teavad, et lugemine on enamat kui vaid meelelahutus.

Seda, et inimesed on hakanud raamatuid unustama, näitas kasvõi Huffington Posti poolt ameeriklaste seas korraldatud uuring, millest selgus, et 28 protsenti küsitletutest polnud viimase aasta jooksul ühtki raamatut lugenud. Võib-olla aitab armastust raamatute vastu taastada see, kui tead, kuivõrd kasulik on raamatu lugemine? Siin on Huff Posti vahendusel kuus fakti, miks on lugemine kasulik.

Lugemine aitab lõõgastuda

Oled stressis? Haara raamat ja hakka lugema. 2009. aastal Sussexi ülikoolis tehtud uuring näitas, et lugemine on kõige tõhusam moodus stressiga võitlemiseks. Lugemine on isegi tõhusam kui muusika kuulamine, tassikese tee joomine või jalutamine. Uuringus osalenutel kulus lõõgastumiseks kõigest kuus minutit alates hetkest, mil nad hakkasid lugema.

«Pole oluline, millist raamatut sa loed. Kadudes täielikult loetava teose sisse, unustad sa oma igapäevased mured ja stressi ning avastad seda maailma, mis on kellegi sule läbi paberile jõudnud,» selgitas teadlane dr David Lewis.

Lugemine hoiab mõistuse teravana

Kui oled terve elu raamatuid lugenud, siis see aitab vanemas eas mõistuse teravana hoida. Uuringust, milles osales paarsada inimest, kes surid keskmiselt 89-aastaselt, selgus, et neil, kes olid tegelenud vaimselt stimuleerivate tegevustega (näiteks lugemisega), kogesid aeglasemat mõistuse taandumist kui need, kes polnud taoliste tegevustega tegelenud.

Uuringu autor Robert S. Wilson selgitas, et vaimsete asjadega tegelemine terve elu jooksul tagab vanemas eas hea aju tervise. «Selle teadmise valguses ei tohiks alahinnata igapäevaseid tegevusi, nagu lugemine ja kirjutamine, seda nii meie laste, meie endi ja ka meie vanavanemate puhul.»

Lugemine võib aidata Alzheimeri tõvega võidelda

2001. aasta uuring näitas, et ajuga seonduvate tegevustega tegelemine, nagu näiteks lugemine ja puslede kokkupanek, võib aidata vältida Alzheimeri tõbe. «Aju on organ nagu iga teinegi. See vananeb vastavalt sellele, kuidas seda kasutatakse,» lausus dr Robert P. Friedland. «Täpselt nagu füüsiline aktiivsus muudab südame, lihased ja luud tugevamaks, muudab intellektuaalne aktiivsus aju tugevamaks ning aitab seda kaitsta haiguste eest.»

Lugemine võib aidata paremini magada

Paljud uneeksperdid soovitavad enne magamaminekut luua omale stressi vähendav rutiin, mis aitaks mõistust rahustada ja annaks kehale märku, et peagi tuleks uinuda. Lugemine on selleks väga hea tegevus, peaasi, et raamat poleks otsast lõpuni põnevust täis, mis ei laseks magama jääda. Eredad tuled, näiteks sellised, mis pärinevad elektroonilistelt vidinatelt, ütlevad ajule, et on aeg ärgata, seega on enne uinumist parem raamatut lugeda, kui näiteks sülearvutist päevauudiseid lugeda.

Enese raamatusse unustamine võib empaatilisemaks muuta

Jaanuaris avaldatud uuring tõestas, et ilukirjanduslikku raamatusse enese «kaotamine» võib aidata empaatiavõimet tõsta. Hollandi teadlased mõtlesid välja kaks eksperimenti, mille käigus selgus, et inimesed, kes on ilukirjandusliku teose poolt «emotsionaalselt kaasakistud», kogesid empaatiavõime tõusu.

Uuringu autorid kirjutasid uuringu kokkuvõttes, et ilukirjanduslikku lugu lugenud inimeste empaatilised oskused muutusid olulisest ainuüksi ühe nädala jooksul. Osalejatele anti lugeda näiteks Sherlock Holmesi raamatute autori Arthur Conan Doyle'i teoseid.

Eneseabiraamatud aitavad tõepoolest depressiooniga võidelda

Selle aasta alguses avaldatud uuring näitas, et eneseabiraamatute lugemine, koos toetavate selgitussõnadega, kuidas neid käsitlema peaks, on seotud depressiooni taandumisega võrreldes nende patsientidega, kelle puhul raviti depressiooni traditsioonilisel moel. Christopher Williams Glasgow ülikoolist ütles, et depressioon vähendab inimeste motivatsiooni ning seetõttu on depressioonihaigetel raske uskuda, et muutused on üldse võimalikud. Uuringu tulemused on aga depressiooniga tegelevate arstide jaoks väga positiivsed. Selgus, et eneseabiraamatud võivad ka kõige karmima depressiooni vormi puhul abiks olla.