Katkend Anne-Pii Saare raamatust «Leia ennast kogemuste, mõtiskluste ja harjutuste abil»

Anne-Pii Saare Foto: Erakogu

Loe katkendit Anne-Pii Saare raamatust «Leia ennast kogemuste, mõtiskluste ja harjutuste abil», mille andis välja Kirjastus Pegasus.

Lähisuhted

Mu üks sõbranna ütles mulle kord, et mulle meeldib olla armunud. Ma arvan, et tal on õigus. Noorena jõudsin päris mitme poisiga sõbruneda. Armusin kergelt. Kui mulle pöörati kas või veidi tähelepanu, läksin kohe elevile. Ma arvan, et ma tegin mõnele ka haiget. Sain ka ise vahel haiget. See on loomulik, kui sa oled noor ja alles avastad ennast. Sul on kindel ettekujutus, milline peab elu olema ja kes on sinu tulevane abikaasa. Usud, et saad inimest muuta. 

Paar aastat pärast Eestisse kolimist ma abiellusin. Olin abielus kümme aastat. Mu mees oli Eestis sündinud eestlane. Elasime kümme aastat väga intensiivset pereelu. Meile sündis selle aja jooksul kolm poega peaaegu kaheaastaste vahedega. Tegelikult oli meil plaanis saada neli last, aga kui meie noorem poeg Matiias roomas veel ringi ja tegi lärmi et tähelepanu saada, teised poisid jooksid lihtsalt ringi ja majas valitses täielik kaos, siis vaatasime teineteisele otsa ja ütlesime, et nüüd aitab. Ja see oli hea, sest mõni aasta hiljem läksime lahku. 

Minus toimusid suured muutused, kui mu vanemad surid, ja sealtpeale hakkasime abikaasaga vaikselt lahku kasvama. Varem rääkisime, et anname teineteisele tasakaalu. Ma olin veel mingil moel laps, enne kui mu vanemad surid. Mul oli täielik turvatunne. Kui neid enam ei olnud, siis ei saanud ma enam olla see muretu laps, võtsin endale teistsuguse vastutuse ja see muutis mind. Ka mu mehel jäi siis väga palju kanda ja see muutis omakorda teda. 

Meie abielu lõpul märkasin muutust oma käitumuses. Kui mõni meeldiv ja kena mees pani mind tähele, siis ma armusin otsekohe. Mul ei olnud küll ühtegi suhet, aga mõtted olid mujal kui kodus. Ühel hetkel sain ma nagu löögi pähe. Mõistsin järsku, et mu väikesed armumised näitasid, et on aeg midagi muuta. Ma sain aru, et tuleb lahku minna. Rääkisin oma mehega ja tema oli nõus. Nii me lahutasime. 

Paljud ütlesid mulle, et ma olen rumal, et ma pean laste peale mõtlema, aga ma olin veendunud, et see on ainuõige otsus. Lapsed olid alguses muidugi õnnetud. Täna nad ütlevad et nad ei saagi aru, et nende ema ja isa olid kunagi paar, sest me oleme nii erinevad. Kokkuvõttes olen ma veendunud, et lastele oli selline otsus palju parem. 

Pärast abielu olin ma ilma elukaaslaseta üle kümne aasta. Mul oli küll paar suhet, aga ükski neist ei viinud kuskile. Kõikides nendes suhetes ei olnud ma kõige tähtsam. Olin alati teisel kohal. Nagu mu terapeut ütles mulle paar aastat tagasi: «Sa oled olnud nõus saiapuruga. Võta nüüd kooki ka!» See pani alguse mu muutusele. 

Kõigi nende kolme suhte lahkuminekud olid väga rasked, aga üks neist oli eriline. Ma olin endale sisendanud, et just see mees on mulle õige partner. Ma ei näinud, et tegelikult tulime väga erinevatest kohtadest, meie maitsed on erinevad, meie sõpruskond on väga erinev. Temaga kahekesi olles olin väga õnnelik, ta oli turvaline ja meil oli tore koos. Kui meie suhe lõppes, siis olin täiesti löödud. Ma mäletan, et liikusin nagu unes, olin nagu kivistunud. Ma nutsin kaua. See juhtus 13 aastat pärast mu vanemate surma, aga mingil hetkel avastasin, et leinasin samal ajal ka oma ema ja isa surma, mille jaoks mul polnud kunagi varem aega olnud. See oli nagu viimane tilk, mis lasi lõpuks mu tunded lahti. Nutsin kuude kaupa ja see oli ülimalt vabastav. See oli nagu magushapu valu, mis lõpuks oli mingil moel isegi nauditav. 

2010. aastal tegin ma lõpuks nimekirja nendest omadustes, mis peaks olema mehel, kellega ma tahaksin kohtuda. Terve aasta kogusin oma soove ja mõtteid ühele paberile. Viimaks koostasin lõpliku nimekirja. Olin seal kirjeldanud peamiselt seda, kuidas meie suhe peaks välja nägema ja milline see peaks olema. Kogu selle aja, kui ma üksi elasin, teadsin, et see inimene, keda ma kohtan, võiks olla see, kellega ma ka koos vananen, see, kellega ma jään kokku. Soovisin pikka, eluaegset suhet, kus me kasvame kokku, mitte laiali. Nimekirjas oli küll kirjas ka näiteks see, et mees võiks olla vähemalt 10 cm minust pikem ning et ta oleks tugev ja jaksaks mind tõsta (ma olen veidi edev!), aga rohkem polnud välimuse kohta midagi. Tahtsin, et mina olen tema esimene ja ainuke naine, et temal on oma huvid, minul omad, aga samas on meil ka ühised kired, et ta soovib kasvada ja areneda nagu minagi, annab mulle ruumi ja mina annan talle ruumi. See oli pikk nimekiri. 

Kui ma olin lõpliku nimekirja valmis saanud, viisin ma läbi rituaali kus ma saatsin oma soovi minema ja põletasin oma nimekirja ära. 

Kohtumiseni oma nimekirjas kirjeldatud mehega võttis aega kaks aastat. Vahepeal oli mul veel üks suhe, kuid see mees – kes sobis muuseas päris hästi kokku mu nimekirjaga – polnud veel valmis püsivamaks seotuseks. Siis leidsin selle õige. Täpselt selle, keda ma olin kirjeldanud. 

Kui mu suhe läks metsa mehega kes peaaegu klappis nimekirjaga, otsustasin minna Hispaaniasse palverännakule. Tahtsin lõpuni käia selle tee, mis oli mul 2008. aastal pooleli jäänud. Jõudsin matkata nädala, kui tutvusin oma suure armastusega. Mitu kuud hiljem, kui mina käisin juba mitmendat korda tal Prantsusmaal külas, siis meenus mulle mu soovinimekiri. On uskumatu, aga mu sõber ja meie suhe on just täpselt selline, nagu ma olin sinna kirja pannud. 

Mõtisklused

Ideaalsuhe

Kui sa oled noor, siis on sul täpne ettekujutus, milline peab olema su tulevane elukaaslane ja teie suhe. Kuuleme ja näeme telekas ja filmides ning loeme raamatutes ja ajakirjades ideaalsuhetest. Me ootame samasugust ka endale, kui ainult leiame selle õige inimese. Usume, et meie partner võib ajaga muutuda niisuguseks, nagu meie tahame. Teismelisena nägin sellist ideaalsuhet peaaegu igas poisis, keda ma kohtasin ja kes mulle meeldis. Kuid veidi aega pärast tutvumist mõistsin, et mu kaaslane ei ole üldse selline, nagu ma oletasin ja ootasin. Või polnud hoopis mina üldse see, keda tema oli ette kujutanud, ja suhe lõppes kiiresti. Vanusega mõistad, et ei ole olemas täiuslikku suhet. Ka yin-yang’i märgis on seda näha. Mustas on veidi valget ja valges on natuke musta. Meie eesmärk võiks olla õppida armastada teist sellisena, nagu ta on. Koos tema nõrkustega ja vigadega. Kui sind häirib midagi väga, siis vaata endasse. Mis see on sinu sees, mis sind segab? Nii on sul kergem aktsepteerida oma kaaslast just sellisena, nagu ta on. Sa ju armastad teda! Kui see ei ole nii, kas oled valmis oma elu muuta?

Pärast abielu lahutamist mõtlesin palju armastusele ja paarisuhtele. Mõistsin, et ma olen parema meelega üksi kui suhtes, kus ma ei saa olla õnnelik. Vanasti abielluti ja jäädi kokku terveks eluks. Ajad olid siis teistsugused. Terve elu elati ühes kohas ja tehti sama tööd. Keskkond ega inimesed ei muutunud nii palju. Tänapäeval arenevad inimesed tänu sellele, et nad vahetavad ametit ja töökohta, kolivad ja tutvuvad uute inimestega ja uute eluolukordadega. See on loogiline, et vahel kasvatakse teineteisest laiali või hoopis kokku. 

Teisel kohal

Kui elus asjad järjest korduvad, kui sa näed üht korduvat mustrit, siis on see märk, et midagi ei klapi su sisemuses. Näiteks olen mina olnud paarisuhtes kogu aeg teisel kohal. Mul oli vaja minna sügavale enda sisse ja muuta oma arvamust iseenda kohta, enne kui ma sain sellest korduvast tsüklist välja. See ei olnud lihtne, aga see on võimalik. Ka praegu avastan ma endiselt iseennast, märkan, mida mina soovin. Ma saan aru, et olen palju väärt ja ma meeldin teistele sellepärast, milline ma olen, mitte sellepärast, et mida ma teen. Ma ei pea püüdma olla keegi teine, et armastust välja teenida. See on suur kergendus, aga samas on lihtne langeda vahel vanasse käitumismalli, näiteks kui ma olen väsinud või ebakindel. Kui sa ise astud esimese sammu, et oma põhiväärtusi muuta, siis tuleb elu sulle vastu ja aitab sind. Asjad lähevad iseenesest paremaks. 

Truudus

Olen kaua mõtisklenud selle üle, miks on Eestis nii palju abieluväliseid suhteid ja miks on need nii aktsepteeritud. Arvan, et see tuleb sellest, kuidas asjad käisid Nõukogude Liidu ajal. Rasedusvastased vahendid polnud kättesaadaval. Naised jäid rasedaks suhetes, mis ei tähendanud võib-olla midagi erilist, abielluti igal juhul.Mitte alati armastuse vaid ühiskonna põhimõtete pärast. Kui kodus ei leia armastust, siis läheb inimene seda mujalt otsima ja nii tekivad abieluvälised suhted. Lapsed näevad oma vanemaid ja jätkavad samas vaimus. Meie ühiskonnas on see küllaltki aktsepteeritud. Paljudel on lisaks veel majanduslikult raske lahku minna, kuigi nad seda sooviksid. Kuid ma arvan, et kõik on võimalik. Lahendused leiduvad seal, kus sa ei oska otsida. 

Kunagi tulevikus, kui me kõik oskame energiaväljasid lugeda, siis ei saa meil olla saladusi, sest kõik on kõigile näha. Vaimselt arenenud inimene ei vaja saladusi, sest ta julgeb olla see, kes ta on. Ta tihkab seista selle eest, kes ta on ja mida ta on teinud. Miks ta peaks häbenema ühe või teise asja pärast? Vahel lähevad asjad võib-olla halvasti, aga keegi ei ole täiuslik. Oleme inimesed.

Tunnete tagasihoidmine

Kui mu vanemad surid, siis polnud mul aega leinata. Muutusin supernaiseks, kes tegutses vahetpidamata. Eks neid raskeid hetki oli palju, aga ma ei nutnud enam. Ma ei tundnud kurbust. Ma ainult võitlesin, rabelesin ja toimetasin. Kui lõppes suhe sõbraga, oli seda kõike minu jaoks liiga palju ja kõik sisemusse kogunenu paiskus välja. See oli uskumatult hea tunne. Kuidas võis olla kurb ja leinata, aga samas tunda sellest mõnu. See oli minu jaoks suur kriis. Elu tõi mulle võimaluse, et ma lõpuks lahti laseksin, laseksin kõigel minna. 

Kriis on looduse viis viia meid muutuseni. See on püüe murda maha vana tasakaal, käitumisviis ja struktuur, mis on valedel alustel. See raputab lahti külmutatud energia. Nii saab hakata kasvama midagi uut, saame luua ja areneda. 

Soovinimekiri

Paljud, kes on kuulnud mu soovinimekirjast, on avaldanud valmisolekut ka ise midagi niisugust teha, et saada seda, mida nad kõige rohkem ihkavad. See on kättevõtmise asi. Ma kogusin terve aasta oma mõtteid ja panin kirja, enne kui tegin lõpliku nimekirja. Oluline on, et paneksid sinna kirja ausalt kõik oma soovid. Üks mu tuttav tegi samuti sellise nimekirja ja kohtuski inimesega, kes vastas täpselt kirjeldatule. Kuid nimekirjas ei olnud mainitud, et see peaks olema nende kummagi ainus suhe, ning selguski, et äsja kohatud inimene oli abielus. 

Ole positiivne. Näiteks kirjuta: «Ma soovin, et ta oleks avatud uutele asjadele», aga mitte: «Ma ei soovi, et ta on negatiivne ja kriitiline.» 

Väga tähtsad on rituaalid. Energeetiliselt annavad need meile palju juurde, kuid tänapäeval jääb neid aina vähemaks. Rituaali saab üksi luua ja läbi viia. Kasuta oma fantaasiat. Mina näiteks kirjutasin oma nimekirja ilusale paberile. Rituaali jaoks oli mul küünal. Olin üksi kodus ning lugesin valjusti, selgelt ja kindlalt kõik punktid ette. Siis panin paberi põlema ja lasin sel siit materiaalsest maailmast kaduda. Kui rituaal on tehtud ja nimekiri ära saadetud, siis lase oma soovist lahti ja unusta see. Lase soovil hõljuda universumis. 

Anne-Pii Saare

Olen Anne-Pii Saare, kes elanud poole oma elust Rootsis ja poole Eestis. Selle jooksul olen palju teinud ja palju kogenud, kuigi liikunud materiaalsest maailmast järjest rohkem vaimse poole.  

Taiji’d olen harrastanud 15 aastat ja õpetanud 10 aastat. 6 aastat olen õppinud energeetilist tervendamist ja holistilist psühhoteraapiat. Juhendamise ajal viin taiji, tunnetamise ja teraapia kokku, sest inimese arengus need toetavad üksteist. Oma koolitustel võtan abiks näiteid enda elust. Ma ei saa edasi anda seda, mida pole ise läbi kogenud.  

Selle raamatu eesmärk on olla Sulle toeks Su arengus ja iseenda leidmisel. Jutukesed minu elust ja nendega seotud kogemused on selleks, et anda Sulle võimalus vaadata asjadele veidi teisiti. Iga peatüki lõpus on Sulle mitu harjutust. Neid on erinevaid: hingamisharjutused, tunnetamise harjutused, iseenda sisse vaatamise harjutused ja meditatsioonid. 

Igaüks leiab oma elu tee ise, on enda suurim õpetaja ja vastutab enda eest ise. Me kõik oleme unikaalsed. Samas ka omavahel seotud. See, mis juhtub minuga, mõjutab ka Sind ja vastupidi.  

Tule, läheme koos ilusama maailma poole!