Kuus lahedat tsitaati Armin Kõomäe raamatust «Lui Vutoon»

Foto: naine.postimees.ee

2015. aastal esitles Armin Kõomägi oma teost «Lui Vutoon», mis võitis Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse. «Lui Vutoon» on noore mehe päevik maailmas, milles puuduvad inimesed, kuid asjad on alles. Et üksindust pisutki leevendada ning maailmaga hakkama saada, kolib ta elama Ülemiste keskusesse, saatjaks alati vaikiv ja armastav silikoonist kaaslanna Kim.

Käisime esitlusel kohal, lugesime raamatu läbi ning otsisime välja kuus lahedat ja mõtlemapanevat tsitaati, et teile raamatut tutvustada.

Poole tunni pärast sai piduroog valmis. Katsin elutoas lauakese, süütasin küünlad, mis eemalolev perenaine meile nii ettenägelikult oli jätnud, ja lasin hea maitsta Chez Louis’ võrratutel praekartulitel. Mmm… Tundsin alatasa oma figuuri pärast muretsevale Kimile kaasa. Nagu ikka, ei võtnud ta suutäitki. Aga noh, mis mul kauni saleda naisterahva vastu saab olla. Kogu pannitäis mulle, mulle, mulle!

*

Avastasin, et keskuse riidepoodide valik ei vasta ammu enam hooaja nõuetele. Seda öeldes ei pea ma silmas uusi tegumoode ega mingeid mõttetuid stilistilisi nüansse, mille toel sunnitakse inimkonda oma olemasolevaid hilpe häbenema ja uusi, neid õigeid, kokku ostma.

*

Jätkasin otsinguid. Poole tunni pärast leidsin end naiste pesupoest, hüpitamas käes kaht põnevat toodet, mille olemasolust polnud mul seni aimugi olnud. Silikoonist rinnapadjad, mõeldud rindade kuju visuaalseks täiustamiseks.

*

Kimi oli vaja kuidagi lõbustada, saada ta mõtted kadunud jäsemelt eemale, näidata, et elus on muudki kui üks jalg, mis sest, et oma ja kõige kaunim.

*

[Lasteraamatute] maailm koosneb perekonnast ja sõpradest, kellest osa on tublid ning teised mitte nii väga. Emad on need, kes pesevad tonnide viisi pesu ja küpsetavad pühapäevaks maasikatega kaetud koogi, kandes alatasa seelikuid, mille alla kellelgi asja pole. Isad on suured ja muhedad, veidi pilvedes hõljuvad ja emadest oluliselt kohmakamad. Kui emad on pidevalt pildil, siis isad kaovad aeg-ajalt kuhugi ära. Mõnikord nimetatakse äraolekut tööks, kuid üsna sageli jääb eemalolek põhjendamata, viidates justkui mingitele salapärastele asjaoludele, mida lastele liia noorelt teada anda pole vaimselt tervislik.

*

Looduslik naine ei saa kunagi täiuslik olla, seest loodus pole kunagi täiuslik.

Armastuses saab loota vaid silikoonile, kõik ülejäänu sünnib eimillestki ja kaob eikuhugi, õigustades vahepeal jäävaid kärsituid aastaid egotsentrilise tujukuse ja närbuva kehaga.