Igapäevane harjumus, mis võib oluliselt mõjutada su lapse edukust

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Pilt on illustreeriv
Pilt on illustreeriv Foto: SCANPIX

Lapsevanemad teavad hästi, kui mõnus on õhtuti lapsega voodisse pugeda ja koos raamatut lugeda. Üheskoos raamatu lugemine aitab tugevdada teievahelist sidet ja mõjub väga hästi ka lapse arengule.

Teadlased on aga leidnud, et unejutu lugemisel on veel mitu olulist boonust. Business Insider tõi neist välja neli.

1. Raamatu lugemine stimuleerib neid ajuosi, mida seostatakse visuaalse töötlusega

Üks uuring tõestas, et unejutu lugemine lapsele suurendab aktiivsust neis lapse ajuosades, mida seostatakse visuaalse töötlusega. See viitab, et isegi, kui laps ise ei loe raamatut, kujutab ta elavalt ette kõike, mida ta kuuleb. Teadlane John S. Hutton sõnas, et kui laps kuuleb lugusid, siis tema silme ees hakkab see lugu visuaalselt lahti rulluma. 

2. Lugemine mõjub lapsele teistmoodi kui lihtsalt rääkimine

Veel on teadlased leidnud, et kui juba üsna noorele lapsele hakata ette lugema, siis see suurendab tema sõnavara ja ta puutub kokku sõnadega, mis tavalise vestluse käigus ei pruugi esile tulla. Lisaks sõnavarale puutub laps ettelugemise käigus kokku ka erinevate lauseehitustega.

3. Lugemine võib aidata lapsel informatsiooni töödelda

Värske uuring vaatles 4-5-aastaseid Austraalia lapsi ja selgus, et need lapsed, kelle vanemad lugesid neile vähemalt kuuel päeval nädalas, sooritasid üleriiklikke teste paremini kui need, kelle vanemad lugesid lastele vaid mõnel õhtul nädalas. Üleriiklike testide abil mõõdetakse seda, kuidas lapsed teksti mõistavad. 

4. Ettelugemine võib aidata lapsel probleeme lahendada

Iirimaal tehti üheksa kuud kestnud uuring, millest selgus, et ettelugemine võib mõjutada ka laste oskust erinevaid probleeme lahendada. Nimelt kui vanemad lugesid lastele ette «sageli» või «kogu aeg», siis sooritasid lapsed probleemide lahendamise testi paremini. Halvemaid tulemusi said need lapsed, kelle vanemad lugesid neile ette «harva», «peaaegu üldse mitte» või «mitte kunagi».

Tagasi üles