Kuidas olla lapsele toeks raamatute lugejaks kasvamisel?

Foto: tracy lorna nors/PantherMedia/Scanpix

Ole sa laps või täiskasvanu, lugemine lisab elule värve, pakub emotsioone ja naudingut, kirjutab Jaanika Palm Lastekaitse liidu ajakirjas Märka Last. Kuidas aidata lapsel leida tee raamatuteni ning saada osa sellest põnevast ja kasulikust maailmast?

Lugemisrõõm toob enesega lisaks kaasa nii mõndagi kasulikku: täieneb sõnavara, paraneb õigekiri, lugeja saab palju teada erinevate maade, rahvaste, maailma ja inimeste kohta. Lisaks uutele teadmistele arendab lugemine, eriti just noortel, tuntavalt ka isiksuseomadusi. Mitmed uuringud kinnitavad, et palju lugenud lapsed on enesekindlamad, julgemad, empaatilisemad – nad on hinnatud sõbrad, kellega on huvitav rääkida ja aega veeta.

Lugemishuvi tekitamisel ja selle hoidmisel on üks olulisemaid komponente lapse kasvukeskkond. Kui kodus raamatud puuduvad, neid ei loeta ja neist ei räägita, on lapsel väga keeruline kirjandusilmaga kontakteeruda. Määravat rolli mängib siin täiskasvanute isiklik eeskuju. See võiks väljenduda mitte niivõrd sõnades kui just tegudes. Seepärast tuleks vanematel lugeda ka lapse nähes, mitte ainult öösiti, kui lapsed juba magavad. Emad-isad võiksid uppuda raamatusse ja mitte lasta end lugemise juurest kergesti ära meelitada. Öeldes lapsele: oota natuke, mul on nii põnev koht, et ma ei saa kohe kuidagi pooleli jätta, näitad, et kirjandus köidab ka sind. Samas annab see vanemale võimaluse hiljem rääkida lapsele oma lugemiselamusest.

Kui tahame, et lapsed raamatuid rohkem kätte võtaks, tuleb raamatud teha sama kergesti kättesaadavaks nagu nutitelefon ja lugemine sama mugavaks ja mõnusaks kui näiteks telerivaatamine. Lubage lastel lugeda pikutades, lugemise ajal miskit head näksida, süvenemist mitte segavat muusikat kuulata vmt. Mitte mingil juhul ei saa õigeks pidada lapse lugemiseks laua taha toolile istuma sundimist. Raamatuid tuleb küll kenasti hoida, kuid ärge kartke nende kulumist. Milleks muuks kui lugemiseks neid siis tehakse!

Kui vähegi võimalik, ei tohiks lapse lugemist katkestada. Ehk annab planeeritud poeskäiku või õueminekut pisut edasi lükata? Samuti ärge keelake lastel hilise kellaajani voodis raamatuid lugeda. Võibolla on just teie lapsele vajalik mõnus kodune vaikus ja akna taga valitsev pimedus, et lugemispisikuga nakatuda.

Hea võimalus lapse lugemishuvi hoidmiseks on koju lasteajakirja tellimine: pisematele Mesimumm, suurematele Täheke ja Hea Laps. Lapsele meeldib leida oma nimele tulevat ajakirja postkastist, ühtlasi on see ka lapsevanemale meeldetuletuseks, et laste lugemine on tähtis ja tore.

Sama oluline kui raamatute lugemine on ka nendest rääkimine ning seda osa lugemisprotsessist ei tohiks mingil juhul alahinnata. Lapsele võiks vestluse käigus esitada võimalikult avaraid küsimusi, kutsuda teda leidma paralleele teiste teoste ja eluga, jagada enda kogemusi ja lugemiselamusi. Värskelt loetud raamatute üle arutlemine annab lastele teada, et nende lugemine on vanemale tähtis, aitab lastel toime tulla tekstist saadud emotsioonidega ning on vanemale suureks abiks lapsele lugemisvara valides.

Kuidas leida üles just need kirjanduslikult väärtuslikud ja last kõnetavad raamatud?

Lugemist soosiva keskkonna kõrval on lapse raamatusõbraks kujunemisel määrava tähtsusega ka pakutavad teosed. Toob ju lugemiselamust pakkunud raamat automaatselt soovi seda tunnet taas kogeda. Juba õige mitu aastat küünib eesti keeles ilmuvate lasteraamatute arv tublisti üle 800. Nii ongi ilmselt iga vanem poes nõutult lookas riiulite ees seisnud ja mõelnud, kuidas küll leida sellest suurest hulgast üles just need raamatud, mis kirjanduslikult väärtuslikud ning last kõnetavad?

Ennekõike soovitaks silmad lahti hoida auhinnatud teoste osas. Eestis on ligi kümme kas igal aastal või siis üle aasta välja antavat lastekirjandusauhinda. Enamus neist (nt kultuurkapitali lastekirjandusauhind, Söödi lasteluulepreemia, Paabeli Torni tõlkeauhind, Hea lasteraamat, Head noorteraamat) omab professionaalidest koosnevat asjatundlikku žüriid, mis vastavalt statuudile parimad raamatud välja valib ja nõnda lapsevanemate eest suure töö ära teeb. Üle aasta välja antava Nukitsa auhinna saaja otsustavad lapsed ise raamatukogudes ja internetis läbi viidud küsitlusel. Lemmikraamatut valivaid lapsi on tuhandeid, mis teeb konkursi tulemuse alati usaldusväärseks. Üsna sageli räägitakse lastekirjanduse auhindadest ka päevalehtede kultuurilisades või televisioonis, täieliku ülevaate auhindadest ja nende võitjatest võib leida aga ELK kodulehelt.

Need vanemad, kel suurema lugemishuviga lapsed, võiksid aeg-ajalt silma peale visata ELK koostatud soovitusnimekirjadele, kuhu lisatakse jooksvalt uusi raamatuid. Et sobivat lugemisvara oleks lihtsam leida, on teosed siin esitatud vanusegruppide kaupa (0-7, 8-12, 13+).

Hea võimalus laste lugemishuvi ärgitamiseks ja hoidmiseks on kohalik raamatukogu. Kui teoste esitlused jt raamatupoodide üritused on sageli suunatud müügile, siis raamatukogudes pakutakse lasteraamatute kohta asjatundlikku teavet. Sealsete teenindajate poole pöördumist ei tohiks häbeneda ei väike ega suur. Hea raamatukoguhoidja oskab kindlasti lapse huvide järgi uusi teoseid soovitada. Samuti pakutakse seal sageli teenuseid (lauamängude ja filmide laenutus, kontserdid, lugemiskoerad, meisterdamistunnid jm), mis aitavad sobivate teosteni jõuda ka neil, kel tee raamatuilma keerukam. Päris oma lugejapilet võib samuti olla toredaks innustuseks ning anda noorele lugejale vabaduse tema valikutes.

Lapse kasvades tuleb vanemal üha rohkem õppida usaldama lapse maitset, sest olulisem kui miski muu on see, et laps tahaks raamatut lugeda ja tal seostuks sellega head emotsioonid. Nii ei maksaks koomiksiarmastajat sundida luulet lugema, aimeraamatute huvilist ei tohiks entsüklopeediatest eemal hoida. Loomulikult võib last valiku tegemisel suunata, kuid sundida ega keelata ei tohiks. Vabalt valitud teos, olgu see siis milline tahes, on parem kui mitte midagi. Ainult lugedes saab kirjanduslik maitse areneda.