• Bešlei usub, et Venemaa inimestel pole olnud võimalik piisavalt kogeda armastust
  • Olla naine Venemaal on tunduvalt raskem kui välisriigis
  • Ohrisüüdistamisest vägivalla ja seksismini - Venemaa igapäev
  • Noorem põlvkond aga püüab avada silmi ja mõttemaailma
Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

Olga Bešleisse on võimatu mitte armuda. Tema tekstid on teravad, kuid nostalgilised, vürtsitatud mingi omapärase vene huumoriga, mis on ühtaegu kurvameelne ja introvertne, kuid teisest küljest tähelepanelik ja soe. Olga räägib Sõbrannale antud eksklusiivintervjuus sellest, kuidas keefirimaniakk andis tõuke ta kirjandusteekonnale; kuidas FSB-agendi võib Moskvas Tinderist leida ning kuidas Venemaa inimesed alles õpivad armastama – ning kui raske on Venemaal tegelikult naine olla.

Bešlei on kirjutanud juba tüdrukupõlvest peale. Ta oli 13-14-aastane, kui hakkas pidama veebipäevikut, kuhu esialgu märkis üles koolis juhtunud seigad ning oma mõtisklused. Ühel päeval aga oli ta sõpradega kodu lähedal lõbutsemas jääga kaetud treppidel, mida mööda oli vahva alla libistada. Neile lähenes võõras mees. «Ta oli maani täis, ta praktiliselt ei püsinud püsti,» meenutab Olga. «Aga mingil põhjusel oli tal kaasas pudel keefirit. See oli avatud. Ta tuli meie juurde ning ütles, et tahab ka treppidest alla lasta.» Jahmunud Olga võttis talle ulatatud keefiripudeli vastu ning jälgis, kuidas joodik liuglema asus.

«Ta oli nii purjus ja rõve, samuti oli külm ning pealegi polnud just kõige huvitavam asi maailmas hoida kellegi keefirit ning niisama passida,» naerab Olga. «Ma ütlesin talle, et äkki võtaks ta oma keefiri ja läheks koju. Mees vaatas mulle väga veidral pilgul otsa ja lausus siis: «Ma jätan su meelde. Ja ma k*pin su läbi.»»