:format(webp)/nginx/o/2019/02/20/11804479t1hb230.jpg)
24. veebruaril tähistame Eesti vabariigi 101. sünniaastapäeva. Selleks puhuks soovitame raamatuid, mis aitavad ühel või teisel põhjusel meelde tuletada, kui eriline meie pisike riik on.
Palju õnne, Eesti Vabariik! 6 raamatut, mida tasub kodumaa auks kätte võtta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
- «Eesti presidendi teekond»
Uido Truija
/nginx/o/2019/02/20/11804456t1hb167.jpg)
Eesti ajaloos on üksikuid tumedaid laike, mida piiravad vaikus, okastraat ja võõrast keelt rääkivad püssimehed.Üks selliseid piirkondi on president Konstantin Pätsi vanglasaaga. Mis juhtus pärast seda, kui ta vahistati?
Uido Truija on taastanud presidendi liikumise erinevate vanglate vahel ning, tundes eluaegse advokaadina hästi toonaseid kinnipidamisasutusi, loonud ülevaate sellest, millistes tingimustes Konstantin Päts vangipõlves elama pidi.
«Eesti vanasõnad ja mõistatused»
Koostanud Sirje A. Rei
/nginx/o/2019/02/20/11804460t1h1991.jpg)
Kes õpetust ei võta, see targaks ei saa. Eesti rahvakultuuri lahutamatuks osaks on vanasõnad ja mõistatused. Need elutarkust täis ja tabava sisuga tähelepanekud pärinevad elust enesest ning on antud ühelt põlvkonnalt teisele, olles sageli ajakohased ka tänapäeval. Vanasõnades ja mõistatustes on õpetlikke arvamusi õige ja vale, tarkuse ja rumaluse, headuse ja kurjuse, virkuse ja laiskuse ja palju muu kohta.
Kauni kujundusega kogumikus on rikkalik valik vanasõnu ja mõistatusi erinevatel teemadel, mis pakuvad mõtlemisainet ning äratundmisrõõmu.
- «Mälestused Kaitsejõudude algusaastatest. Väepealiku kroonikaraamat 1992–2002»
Aivar Jaeski
/nginx/o/2019/02/20/11804461t1hf422.jpg)
Raamat on kronoloogiline ülevaade Eesti Kaitsejõudude algusaastatest, milles vahetult osalenud autor räägib oma loo. «Need kümme aastat olid minu kaitseväelase karjääris kõige vahvamad. Muutsime Eestit paremaks nii, nagu oskasime, tahtsime ja suutsime. Meis oli meeletu hulk entusiasmi, usku ja tahtmist, sest olime noored. Oleme õhinapõhine põlvkond. Uskusime kui üks mees sellesse, mida tegime ja andsime endast parima. Mida muud enamat saabki inimlapselt nõuda!»
- «Eesti rahvatarkused kodust, loodusest, tervisest ja suhetest»
Reet Hiiemäe
/nginx/o/2019/02/20/11804463t1h1459.jpg)
Raamat pakub ülevaate eestlaste pärimuslikest rahvatarkustest, puudutagu need igapäevaseid töid ja tegemisi või keerulisemaid hingeasju. Miks ikkagi ei tohi rehapulki ülespidi jätta? Miks on peetud ehmumist ohtlikuks? Mille vastu aitab raheterade söömine? Autor avab sääraste uskumuste ja rituaalide psühholoogilisi ja praktilisi tekkepõhjuseid ning püüab välja selgitada, mil määral on need päevakohased ka nüüdiskultuuris.
Olgu pärimuslike võtete aluseks maagiline maailmavaade või igapäevase vahetu kogemusega kogunenud tarkusepagas, on eesmärk üks – saavutada isiklik kindlustunne ja saada eluga hästi hakkama. Selle poole pürgimine pole aastasadade jooksul muutunud. Nii tasubki keskenduda meie esivanemate üldistele tasakaalupõhimõtetele ja toimetulevale ellusuhtumisele, mis leiavad väljenduse erksas loodustajus, elurõõmus, heade suhete ja ühistegevuse väärtustamises, sisemise ja välise tasakaalu hoidmises.
Mõningate rahvapärimuses kirjeldatud nähtuste kohta puuduvad ka moodsal teadusel (veel) ammendavad seletused. Seega on tänapäevalgi põhjust otsida vastust küsimusele: mida vanad rahvatarkused meile õpetavad?
- «Eesti Vabariik 100: Suur ajaloo mälumäng»
Mart Laar
/nginx/o/2019/02/20/11804469t1hdc53.jpg)
«1000 küsimuse koostamine Eesti Vabariigi 100 aasta kohta pole sugugi kerge ülesanne. Eriti kui mitte orienteeruda üksnes faktipurule, vaid üritada vastajat kaasa tõmmata talle endalegi ootamatute seoste loomisele, et panna teda vastama küsimustele, millele ta enda arvates esialgu vastata ei oska.
Teisalt on küsimustele paraja raskusastme leidmine sedalaadi viktoriinidel üks keerulisemaid väljakutseid. Sest mis ühele kerge, see teisele keerukas. Nii olen 100 viimast küsimust koostanud teadlikult lastele ehk kergematena, omamata siiski illusiooni, et täiskasvanud neile «lambist» vastata oskavad. Samas võivad lapsed vastuseid täiskasvanute küsimustele teada ootamatult hästi.
Teised küsimused on jaotatud kas teemade kaupa – lahingud ja sõjad või riigimehed –, enamasti aga kronoloogiliselt, alustades riigi loomisest ja Vabadussõjast ning lõpetades iseseisvuse taastamise ning taasiseseisvunud Eestiga.
Igas osas on küsimused esitatud kümne kaupa: kes soovib ise «Eesti 100» mälumängu kokku panna, võib igast teemast küsimuse või mitu võtta ning nii ühtlaselt kõik Eesti Vabariigi sada aastat katta.»
- «Eesti maitsed»
Kristina ja Tiit Efert
/nginx/o/2019/02/20/11804471t1hbaae.jpg)
Eestimaa on põnev ja mitmekesine. Siin leidub nii avastamist ootavaid huvitavaid paiku kui ka igale maanurgale omaseid traditsioone. Selle raamatu autorid läbisid oma avastusretkel üle 5000 kilomeetri Eestimaa teedel, põigates sisse kümnetesse küladesse ja taludesse ning tutvudes sealse eluoluga. Elamused, mida nad teekonnal kogesid, on koos rohkete fotodega koondatud nende kaante vahele.
Eeskätt on see aga toiduraamat, milles tutvustatakse nii Eestis traditsioonilisi kui ka uusi või taasavastatud tooraineid, mida tarbivad ise ka nende kasvatajad ja valmistajad. Kõikide Eestimaa toiduleidude juurde on lisatud retsepte, lihtsaid ideid koduste hõrgutiste valmistamiseks. Raamat on täis maitseelamusi ja muljeid, üllatusi ja äratundmisrõõmu.