:format(webp)/nginx/o/2019/02/26/11826454t1h303e.jpg)
Lugemine on üks kõige paremaid hobisid, mida harrastada. See on õpetlik, arendav ja mõjub hästi ka vaimsele tervisele. Seetõttu ei maksa väga süümepiinu tunda, kui muu maailm saab väärt raamatute kõrval vahel veidi vähem tähelepanu.
Lugemine on üks kõige paremaid hobisid, mida harrastada. See on õpetlik, arendav ja mõjub hästi ka vaimsele tervisele. Seetõttu ei maksa väga süümepiinu tunda, kui muu maailm saab väärt raamatute kõrval vahel veidi vähem tähelepanu.
Siin on Bookstr vahendusel mõned huvitavad faktid neile, kes lugemist ikka au sees hoiavad.
Google’i andmetel sai see piir ületatud juba 2010. aastal, mis tähendab, et tänaseks on raamatuid veel palju rohkem. Seega ei tohiks keegi viriseda, et midagi pole lugeda.
See oli Leonardo Da Vinci «Codex Leicester», mille Business Insideri andmetel ostis Bill Gates.
Pole ime, kui mõni raamatukoi seisab raamatukogus riiulite vahel ja nuusutab vanu raamatuid, sest tolmu ja kõdunevate paberilehtede aroom on tema jaoks vastupandamatu. Bibliosmia ehk suur armastus raamatulõhna vastu kuulub bibliomaania alla ja on täiesti reaalne nähtus, mida nii mõnigi meist on omal nahal kogenud.
Esimeste trükitud raamatute kaasi peeti kunstiteosteks. Need olid kaetud joonistuste, naha ja isegi kullaga. Autori nime jaoks ei olnud seal kohta.
Mark Twain oli suunanäitaja ja ilmselt ka väga kannatliku loomuga kirjanik.
Ta oli väga kiire lugeja ja võis vahel päevas läbi lugeda isegi kolm raamatut.
Piibel, «Mao Tse-Tungi tsitaadid» ning «Harry Potter».
See on 175 cm kõrge ja avatuna 190 cm lai.