Lilli Promet aastaid kestnud vihalaviinist: igal raamatul on oma saatus, nõrganärvilised ärgu hakaku kirjanikuks

Kirjanik Lilli Promet. Foto: Peeter Langovits / Postimees

Loe katkendit Sirly Hiiemäe raamatust «Kirjanik kübaraga. Lilli Prometi lugu». Kirjaniku elu ja loomingu taustal käsitleb autor üldisemalt inimese ja võimu suhteid, vaatleb võimuga kohanemist ja kohanematust, räägib tollast seltskonnaelust ja kultuurieliidi omavahelistest suhetest ajastu kontekstis. 

Lilli Promet, täisnimega Lilli Linda Promet, väljapaistev eesti kirjanik, oli harukordselt eheda elutunnetusega naine. Sellisena tundsid teda kaasaegsed ning samasuguse ettekujutuse saab temast retsensioonide, intervjuude, artiklite ning loomingulise pärandi kaudu, andes aimu erakordselt laia žanrihaardega viljakast kirjanikust.

Vaestest oludest võrsunud, kunstnikust isa tütar, keraamikat õppinud, teises maailmasõjas kannatusi näinud, ajakirjanikuna töötanud ning lõpuks ülepea kirjandusloomesse sukeldunud – naine, abikaasa, ema, looja. Intensiivse huviga kõige kauni ja elava vastu. Keegi, kes märkas enda ümber inimest, loodust, olukordi, hetki ja oskas nähtut, kuuldut, kogetut paberile maalida. Teadlikult on siinkohal kasutatud sõna «maalima», sest Lilli Promet oli autor, keda iseloomustas kunstnikule omane värviküllane ning tundlik sõnakasutus. Promet oskas oma eluvaipa kirjanud värve, kohatud maitseid, tundeid edasi anda ning küllap seetõttu tema tegelased nii tõepärased ja lähedased ongi.