Ürituse produtsendi Valeria Mihhailova sõnul toimub kohtumine lektooriumi «Prjamaja retš» («Otsekõne», Moskva) toel, mis on juba mitme aasta jooksul tegelnud intellektuaalse suunitlusega ajaveetmisvõimaluste arendamisega igas vanuses inimestele. «Paljud meist on näinud filme Harry Potterist ning nende eellugusid. Joanne Rowlingu teosed on muutunud lauaraamatuteks juba päris mitmele laste ja täiskasvanute põlvkonnale. Kuid olete te kunagi mõelnud selle peale, et selle hea inglise muinasjutu süžee on üles ehitatud mitte üksnes maagia saladustele ja veetlusele, sõprusele, esimesele armastusele, seiklustele ning hea ja kurja vahelisele võitlusele, vaid räägib ka kultuuriajaloost ja kristlikust religioonist, uusima aja ajaloo juhtivatest jõududest ning pakub isegi lähenemisi tänapäeva poliitilise olukorra mõistmiseks?»
Loengule on kutsutud ka need inimesed, kelle emakeel on eesti keel, kuna pakutakse ka eestikeelset sünkroontõlget. Põhjus pole üksnes soov toetada kultuuridevahelist dialoogi universaalsete väärtuste üle, vaid ka püüdlus pakkuda seda, mis on tänapäeva vene kultuuris kõige parem ja huvitavam. Dmitri Bõkov on vaieldamatult üks tähelepanuväärsemaid inimesi tänapäeva Venemaa kultuuris. Luuletaja ja kirjanik, opositsiooniline ajakirjanik, loengupidaja ja kooliõpetaja paljastab Potteri-lugude saladusi ning annab ülevaate tänapäevasest lastekirjandusest, mida soovitatakse lugeda põhikooli ja gümnaasiumi õpilastel.
Me kõik teame, et Harry Potteri maailm ning kõik seitse raamatut Harry Potterist kirjeldavad teist maagilist sõda. Kuid oli ka esimene maagiline sõda – nimelt Dumbledore'i vastuseis Grindelwaldile. Sellest kirjutab Joanne Rowling viis stsenaariumit – kahe järgi on tehtud filmid.
Loengus räägitakse just esimesest maagilisest sõjast. See on samaaegselt pidulik ja ärev nagu kõik, mida Joanne Rowling teeb. Esimese maagilise sõja lool on otseseid paralleele XX sajandi ajalooga, mis on täis tragöödiat. Miks Rowling seda täna käsitleb? Äkki on Grindelwaldi lugu piltlik Hitleri ja fašismi tulemise kroonika – see loengu osa on eriti huvitav just täiskasvanutele. Millises punktis asub meie ajalugu täna ning kas kirjandus oskab tulevikku ennustada?
Lisaks annab Dmitri Bõkov ülevaate tänapäevasest lastekirjandusest, mida soovitatakse lugeda põhikooli ja gümnaasiumi õpilastel.