:format(webp)/nginx/o/2019/03/18/11874879t1h41c3.jpg)
Kunstnik ja kriitik Karin Paulus esitleb 22. märtsil kell 16 Eesti Arhitektuurimuuseumis raamatut «101 Eesti nõukogude aja ehitist». Autoriga vestleb raamatust ja nõukogude perioodi ehituskultuurist arhitektuurimuuseumi kuraator Mait Väljas.
Karin Paulus esitleb raamatut nõukogudeaegsetest ehitistest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Huvi Eesti nõukogude aja arhitektuuri ja ehitatud keskkonna vastu on üha kasvamas, kuna periood on muutunud ajalooks, võimaldades varasemast neutraalsemat ja tasakaalukamat pilku. Uute huvitavate arhiivimaterjalide põhjal korraldatakse näituseid ja avaldatakse trükiseid, riikliku muinsuskaitse alla on võetud hulk objekte ja protsess on jätkumas. Elu praktilisema poole pealt on tekkinud küsimused, et mida teha paneelmagalatega või hääbunud kolhoosikeskustega – kas buldooser või tellingud ehk rekonstrueerimine?
Arhitektuuri- ja disainiuurija Karin Pauluse uus raamat «101 Eesti nõukogude aja ehitist» võimaldab saada põneva sissevaate Eesti poolsajandi ehitistesse kogu nende mitmekesisuses, alates esimese Nõukogude okupatsiooni aegsetest rahvakorteritest (arhitekt Alar Kotli, 1940) kuni rahvusraamatukoguni (arhitekt Raine Karp, 1984–1993), mis on hetkel kõige noorem arhitektuurimälestis, valminud juba taasiseseisvunud riigis.
Raamat annab infotiheda ja pildiküllase ülevaate nii perioodi tippehitistest, argiarhitektuurist (tüüpelamud, kauplused, toitlustusasutused jm) kui ka kurioosumitest nagu niinimetatud Kekkose saun Käärikul (1958) või lastekiosk Lumivalgeke Räpinas (1964). Alati sorava sulega autori teos pole kuiv arhitektuuriajalugu, vaid eluliste ja värvikate detailidega pikitud lood hoonete ajaloost ja neid loonud arhitektidest-sisearhitektidest. Nagu ütleb Karin Paulus: «Nõukogude Eesti ehituskunst on rabav ning tummine.»
Karin Paulus (snd 1975 Tallinnas) on kunstiteadlane ja kriitik. Ta on pühendunud arhitektuuri- ja disainiraamatute kirjutamisele. Teiste teoste seas on näiteks «Sajand sisearhitektuuri», «Tuletõrjedepood ja pritsikuurid Eestis», «Eesti disaini ja reklaami 100 aastat» ja «Jalutaja teejuhi» sarja raamatud. Ta on olnud Eesti Ekspressi arhitektuuritoimetaja ning teeb tänagi kaastööd paljudele väljaannetele. Paulust on tunnustatud nii parima disainikriitiku kui ka parima arhitektuurikriitiku tiitliga. Lisaks kureerib ta näitusi ning töötab mitmes kõrgkoolis disaini- ja interjööriajaloo õppejõuna.