:format(webp)/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/03/21/11882179t1h841e.jpg)
UNESCO eestvõttel tähistatakse alates 1999. aastast 21. märtsil luulepäeva, mille eesmärgiks on propageerida luule lugemist, kirjutamist ja avaldamist.
Rahvusvaheline luulepäev: 5 näidet värskest kodumaisest luulest, mis väärivad esile tõstmist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Luulepäeva tähistamiseks tuleb kindlasti head Eesti luulet (ette) lugeda. Seda on meil väga palju, mistõttu on siinne napp nimekiri mõneti ebaõiglane, kuid annab ehk pisut inspiratsiooni ise väärt lugemist edasi otsida. Kaunist luulepäeva!
/nginx/o/2019/03/21/11882099t1hd15f.jpg)
- Mehis Heinsaare luulekogu «Pingeväljade aednik» on ka tänavune Gustav Suitsu luulepreemia võitja. Heinsaare teine luulekogu on eelmise raamatu mõtteline jätk, kus ta jätkab veelgi intensiivsemalt rännakut läbi inimhinge süvakihtide.
Pingeväljade puisniidul,
iidnoorte soprantammede vahel
jalutab vilistav aednik, kastekann käes.
On parasjagu kolmekümne seitsmes juuli,
on rammusate mussoontuulte aeg,
ühe ööga mil puhkevad õide
kõik hurmavad nõidkäed!
/nginx/o/2019/03/21/11882103t1h7b0e.png)
- Kristiina Ehina luulekogus «Aga armastusel on metsalinnu süda» on luuletused aastaist 2016–2018. 2018 detsembris ilmunud kogu jõudis olla poeriiulitel vaid üks kuu, kuid lugejad valisid selle ikkagi 2018. aasta parimaks luuleraamatuks.
Nüüd olgu kõikidele kuulda
et muutsin meelt ja muutsin suunda
mu kõne muutus tasemaks
ja parem käsi vasemaks
Hing on täis ja tühi tasku
annan uue vana vastu
loon headuse impeeriumi
ja heldusministeeriumi
teen liiga julged aremaks
ja vasema taas paremaks
Kuid seni kui ma magasin
said taksid hundiks tagasi
ja seni kuni kohvi jõin
nad jänkud metsas ära sõid
Nüüd heiskan masti päikseketta
ja jätkan ilma jänkudeta
/nginx/o/2019/03/21/11882109t1hbef6.jpg)
- Merike Krämer Mets andis tänavu välja luulekogu «Läheduse kaugus». Luuletaja on pikemalt kodumaalt eemal viibinud ja on nüüd tagasi kodumaal. Seda on tunda ka tema loomingus.
Armastus on kui Elumeri -
Värviline, sügav ja tormine.
Mõnikord löövad
lained nii kõrgele,
et ma kaotan iseenda
ja küsin, kes ma olen.
/nginx/o/2019/03/21/11882110t1h8001.jpg)
- Aidi Vallik «Kust said? Luulelood loomadest». Kas tead, kust orav oma kenad tuttkõrvad sai? Või rebane oma punase kasuka? Kuidas roti saba kiilaks jäi? Või miks mutt maa all elab? Kui veel ei tea, siis tuleb lugeda Aidi Valliku luulekogu, mis on hea lugemine nii väikestele kui suurtele.
Siis ühekorra maanteed nägi:
seal oli mehi terve vägi,
kui värske asfalt maha sai,
triip keskele veel valge, lai –
ja mägral turgatas idee!
/nginx/o/2019/03/21/11882112t1h833a.jpg)
- Lehte Hainsalu «Emajõe sinine veri». Vabavärsiline raamat on pühendatud saja-aastase Eesti Vabariigi ühele vanemale ja igihaljamale linnale, Tartule.
Elamiskõlblikus linnas
on mõni kõrgem koht,
kust paistab kätte vaba silmapiir,
mitte katuserägastikud ei jookse lõpmatusse.
Täiesti vabal silmapiiril
puudutab taevas maad
oma armurohke käega.
Pilk vabale silmapiirile on ainus, mida vajad
aeg-ajalt.
Mittemilleski on kõik.