Ekke Lainsalu: see, kuidas inimesi tööjõuturul terroriseeritakse, on äärmiselt häbiväärne

Tuntud müügikoolitaja Ekke Lainsalu esitles 1. aprillil Solarise Keskuse Apollos raamatut «Palgatööga rikkaks», milles ta õpetab mõtteviisi, kuidas oma väärtust ära tunda ja küsida omale õiglast palka.

Esitlusel tunnistas Ekke Lainsalu, et ta kirjutas seda raamatut suure kire ja energiaga, mistõttu sündis see väga kiiresti. Idee raamatuks sai Lainsalu nähes, kuidas tema tuttav naisterahvas, kes on väga usin ja täpne töötaja, läks palka juurde küsima ja sai tööandjalt eitava vastuse põhjendusega, et raha ei ole.

«Ta on tõesti super töötaja, kes teeb oma tööülesanded ära piinliku täpsusega. Aja jooksul on talle peale korjatud praktiliselt kahekordne koormus. Nii et ega ta enne kaheksat või poolt üheksat tihtipeale oma tööpäeva ei lõpetagi,» rääkis ta. «Tegelikult inimesi sõna otseses mõttes terroriseeritakse tööjõuturul. Eriti naisi. See on ääretult häbiväärne ja masendust tekitav.»

Kui sa ei küsi, siis on vastus alati ei. Kui sa küsid, võib-olla on vastus jah, võib-olla ei.

Kuna tegu oli suure rahvusvahelise kontserniga, uuris Lainsalu internetist, milline on selle ettevõtte käive ja sai aru, et midagi on valesti, sest tegu oli väga eduka ettevõttega. «Ja mul läks silme ees mustaks. Ma võtsin arvuti lahti ja kirjutasin kohe valmis kaks esimest peatükki.» Rääkides tuttavatega ja tutvudes erinevate õuduslugudega avastas Lainsalu, et suure vihaga oli ta väga produktiivne kirjutaja. «Ma arvan, et see raamat on otsekohene, praktiline ja sünge,» tutvustas koolitaja oma teost.

Kui raamatu pealkiri justkui lubab, et palgatööga saab pururikkaks, siis rikkus on Lainsalu sõnul ikkagi suhteline mõiste. «Tõepoolest, Äripäeva miljonäride edetabelisse tõenäoliselt ei saa. Aga kas see ongi eesmärk iseenesest? Ei ole. Tegelikult on eesmärk see, et me ei peaks tegema sundvalikuid. Et me ei peaks olema töökohas, kus meile dikteeritakse ebainimlikke tingimusi ja makstakse sellist töötasu, mis absoluutselt ei kajasta meie tegelikku panust ja väärtust.»

Vaadates statistikat tõi Lainsalu välja, et uus töötaja saab keskmiselt 26 protsenti suurema töötasu kui ettevõttes juba 4-5 aastat olnud vanemad töötajad. Arvestades seda, kui raske on leida uusi töötajaid ja kui kulukas on värbamine, ei tohiks see nii olla. Lisaks on hinnad pidevalt kasvanud, mistõttu ei tulekski koolitaja selgitusel rääkida mitte palgatõusust, vaid palga korrigeerimisest.

Foto: Raamat

«Nii palju me räägime siis inimeste hoidmisest. Nii et kui su palka ei ole tegelikult siiamaani korrigeeritud vastavalt elukalliduse indeksile, siis on viimane aeg minna, küsida ja rääkida. Ja mitte alla anda,» toonitas Lainsalu. «See raha on võib-olla kõigest viie minuti kaugusel.»

Palga küsimiseks tuleb teha korralik eeltöö ja end vestluseks põhjalikult ette valmistada. Kuidas seda teha, Lainsalu oma raamatus õpetabki. Kui neid teadmisi edukalt rakendada, on tema sõnul väga suur tõenäosus saada soovitud tulemus. «Ehk siis teisisõnu – passiivsus sinu enda elus on kuritegelik su enda suhtes, su perekonna suhtes, su rahakoti suhtes, su elustandardi suhtes, su tervise, aja, närvide suhtes. Ei saa ju raha ületähtsustada, aga me ei saa seda ka alatähtsustada.»

Kuidas hirmust üle saada?

Ekke Lainsalu sõnul on hirm palga küsimise ees väga tavaline ja meisse sisse juurdunud mitmel põhjusel. Esiteks eestlased ongi tagasihoidlikud, aga meid on ka niimoodi kasvatatud, et võõrastelt ei tohi midagi küsida, sest see on justkui häbiväärne. Kardetakse eitavat vastust, kardetakse endast ahne mulje jätta ning peljatakse ka vallandamist.

«Need hirmud on enamasti väga põhjendamatud. Ega see hirm on tegelikult su enda peas. Loomulikult, meil kõigil on need hirmud - hirm minna küsima, hirm minna võõraste inimestega suhtlema või mis iganes. Kui sa ei küsi, siis on vastus alati ei. Kui sa küsid, võib-olla on vastus jah, võib-olla ei. Aga ma ütleksin nii, et läbirääkimised hakkavad siis, kui sulle öeldakse ei,» märkis ta.

Suurem osa inimestest ei tea Lainsalu sõnul, et «raha ei ole» on tegelikult kõigest ettekääne ja kuigi Eestis on hoolivaid tööandjaid, siis palju on ka mölakaid ning neid, kes arvavad, et nende kasum peabki tulema madalate tööjõukulude arvelt. Seetõttu tuleb töötajal alati arvestada, et tema tööd tahetakse osta võimalikult madala hinnaga.

Hirm palga küsimise eest tekib aga üldiselt halvast ettevalmistusest. Selleks jagabki Lainsalu raamatus nõuandeid, kuidas oma reaalne panus edupäevikut pidades välja selgitada ja palga küsimiseks harjutada. Tihtipeale ei tulegi inimene ise selle peale, kui kasulik ta ettevõttele on ning edukad hetked kipuvad ka meelest ära minema. Nõnda on hea, kui neid omale kirja panna. Kui sa oled ettevõtte jaoks väärtuslik, siis tuleb ka palk järele.