/nginx/o/2019/04/09/11937222t1h6225.jpg)
Taanis avastati, et kuna raamatukogusid külastab järjest vähem inimesi, siis tuleb neid ka järjest sulgema hakata. Selle vältimiseks mõeldi välja «avatud raamatukogude» süsteem.
Taani «avatud raamatukogud» on lahti 24 tundi ööpäevas
/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
9. aprill 2019, 15:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Avatud raamatukogu on kombinatsioon tavalisest raamatukogust, kus töötavad professionaalsed raamatukoguhoidjad, ning iseteenindusest, kus laenutaja pääseb kogusse oma liikmekaardiga. Tänu sellele on raamatute laenutamine tõusnud ja inimesed külastavad raamatukogusid rohkem.
Tänu ööpäevaringselt avatud raamatukogudele käivad kohalikud rohkem ka haruraamatukogudes, sest varem ei jõudnud nad pärast tööpäeva lõppu kodu lähedal raamatuid laenutamas käia. Samuti on külastajate arv tõusnud nende arvelt, kes varem raamatukogudes üldse ei käinud, kirjutab BookHub.
Näiteks on Guldborgsundis uuendustega kaasa läinud suur raamatukogu, millel on viis väiksemat harukogu. Lugejad pääsevad raamatukokku oma lugejapileti ja pinkoodiga, uks nende selja taga läheb taas lukku. Öisel ajal on iseteenindus ning laenutada saab peale raamatute ka muusikat ja mänge. Raamatukogus käiakse õppimas, aga ka teistega kohtumas ja kohvitassi taga vestlemas. Pearaamatukogus on töötajad kohal 23 tundi nädalas, harukogudes aga 15 tundi nädalas.
Need, kes ei ole avatud raamatukogude süsteemist varem kuulnud, küsivad enamasti esimese asjana, et kuidas raamatukogu julgeb inimesi niimoodi usaldada. Kas tuleb ette ka raamatute varastamist ja muid pahandusi? Guldborgsundi raamatukoguhoidja Jan Holmquisti sõnul on probleeme oluliselt vähem kui võiks arvata. «Inimesed käituvad heaperemehelikult ja hoolitsevad raamatukogu eest väga hästi, seega on tüli tõesti vähe,» selgitab ta. «Me kombineerime radikaalse usalduse RFID-tehnoloogiaga, mis ütleb ära, kui keegi «unustab raamatu välja registreerida». Me teame alati, kes on majas ja meil on ka videovalve. Seega me näeme vajadusel, mis on raamatukogus toimunud.»
Enne raamatukogude üleminekut uuele süsteemile kaaluti Holmquisti sõnul mitut asjaolu. Oluline oli välja selgitada, kas see sobiks kokku raamatukogu strateegiaga, kas see oleks ohutu, kas inimesed hoolitseksid kogu eest, kas raamatukogutöötajad oleks tööajal inimestele piisavalt nähtavad ja kas süsteem oleks kasutajatele ka piisavalt mugav, et see soodustaks lugemist.
Siiani on uuringud näidanud, et kui töötajaid kohal üldse ei ole, siis raamatukogu külastatavus langeb. Küll aga on avatud kogude süsteem aidanud lahti hoida raamatukogusid, mis tänaseks oleks juba vähese huvi tõttu kinni pandud. Taanis nähakse neid avaliku pinnana, mistõttu soovitakse ühiselt teha kõik, et raamatukogud rahvale võimalikult palju lahti hoida.