Indrek Hirv jagab luuletust Pariisist

Luuletaja Indrek Hirv. Foto: Kristjan Teedema / Postimees

Eesti luuletaja, tõlkija ja kunstnik Indrek Hirv jagab Jumalaema kiriku põlengule mõeldes oma luuletust Pariisist.

Indrek Hirv

 

+

 

laeruute klirises — neid katki lõikas 

chopini platsilt kostev tremolo 

itaallane ööst kasse koju hõikas 

pill vaikis hetkeks — võttis uue loo

 

kuid taevas paistis läbi nagu vesi 

purskkaevus viiuldaja kurakäel — 

see pritsis lõkerdavaid linnukesi 

ja valge kirik paistis kaugel mäel

 

ja tähed paistsid kõrgemal kui tuled 

ja eks noil olnud jälle oma laul — 

ah kallis kui sa kord pariisi tuled 

siis näed mis õis on jumalema aul

 

et taevast sajab igaviku puru 

see särab sätendab ja ütleb minge 

te kõik kel hing on igatsusest puru — 

sest ööst te saate hingamise hinge

 

üks kindel linn kus laevas paistab läbi 

ja põhja poegadel kaob rinnust tusk 

ja sajandite lein ja orjahäbi 

ja lutheruse karemeelne usk

 

üks varjupaik on ilmas tõesti tallel 

kui joome veini põhjataeva all — 

au maarjal isal pojal — tema tallel —

ja kõigil linnukestel üleval