Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/04/22/11968097t1ha5c8.jpg)
Avaldame Indrek Hirve luuletuse, mis on loodud vaimuliku, teoloogi, ajaloolase, literaadi, tõlkija ja kirjastaja Vello Salo mälestuseks.
Igavikust ei pääse enam tagasi
ei edasi ega tagasi
igavik on nagu võlumets
.
mõni hõljub juba praegu
oma ilusate sisemaastike kohal
omaenese pilvedes
.
mõni ei vaevugi ajama rada
läbi inimeste mõnitava kadalipu
vaid tõuseb
.
naeratades omaenese taevasse
igavikusära silmis
igavikulõhn sõõrmetes.