Ilmus raamat puhtast joogiveest Tallinna ajaloos

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kraanivesi. Foto on illustreeriv.
Kraanivesi. Foto on illustreeriv. Foto: Kristjan Teedema

27. aprillil esitleti Kiek in de Kökis raamatut «Puhas vesi Tallinna ajaloos» ja toimus viimane kuraatorituur.

Tallinna Linnamuuseumi ja Tallinna vee ühistöös on ilmunud raamat «Puhas vesi Tallinna ajaloos», mille koostajaks on arheoloog Villu Kadakas ning kujundajaiks Johanna-Mai ja Kaur Riismaa.

Foto: Raamat

Puhas vesi on elu eeldus. Ikka on asustus koondunud sinna, kus puhta veega allikas või jõgi lähedal. Kui allikate ja kaevude veest enam ei piisanud, rajati Tallinnas omaaegse suursaavutusena juba 14. sajandil kivist veejuhe Ülemiste järvest Harju väravani. Sealt edasi täitis vesi vallikraavi linna lõuna ja idaküljel, käivitades mitme veski rattad.

Tallinna veekasutuse ajalugu valgustab linna arengut kõige elulisemast küljest. Kuidas voolas vesi Härjapea jões, keskaegsetes kaevudes ja veerennis ning kuidas linlased selle kätte said? Kuidas Ülemiste järve veest sai lõpuks puhas kraanivesi, mida tallinlased võivad rahumeeli joogiveena tarvitada?

Raamat põhineb 2018. aasta kevadel Kiek in de Kökis avatud näituse «Puhas vesi. Tallinna veevarustuse lugu» materjalidel. Nagu näitus, nii pakub ka lugu ajalooliste piltide ja ajaloolaste jooniste vahendusel ülevaadet Tallinna veevarustuse varasemast ajaloost. Näituse koostamisel on kasutatud Tallinna Linnamuuseumi kogusid ning kunagise munitsipaalettevõtte Tallinna Vesi praeguseks kaotatud muuseumi arhiivimaterjale, mis on nüüd AS Tallinna Vesi valduses.

Tagasi üles