:format(webp)/nginx/o/2019/04/29/12016030t1h22ba.jpg)
15. mail kell 16.00 toimub Tartu Ülikooli kunstimuuseumis raamatute «Kirjandus Kreeka ja Rooma maailmas» ning «Hellenostephanos. Humanist Greek in Early Modern Europe» esitlus.
Tartu Ülikooli kirjastus esitleb kaht antiigiteemalist raamatut
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kirjandus Kreeka ja Rooma maailmas: uus vaatenurk» koostaja on Oliver Taplin, tõlkinud Kersti Unt ja Janika Päll. Selle raamatu fookus, uus vaatenurk, on kirjanduse vastuvõtjad: lugejad, vaatajad ja kuulajad. Kaksteist antiikkirjanduse uurijat vaatlevad siin erinevaid ja muutuvaid seoseid kirjanduse loojate ning nende publiku vahel, alates arhailisest kreeka luulest kuni Rooma impeeriumi lõpuni. Klassikalisest Ateenast hellenistliku kreeka diasporaani, Augustuse aja suurkujudest kristluse vastupandamatu pealetungini – raamatu autorid kasutavad uusi vaatenurki, andmaks elavaid ja väljakutsuvaidki ülevaateid, mis samas ei eelda keerulisi erialateadmisi. Vaadeldakse kirjandusliike, mis on lääne kultuuri vorminud: eepikat, lüürikat, tragöödiat, komöödiat, ajalookirjandust, filosoofilist kirjandust, retoorikat, epigrammi, eleegiat, pastoraali, satiiri, biograafilist kirjandust, kirju, deklamatsioone ja panegüürikat. Kes oli nende publik ja miks nad pidasid kirjandust niivõrd tähtsaks? Lisaks pakub raamat palju uusi otsetõlkeid kreeka ja rooma luulest ja proosast.
«Hellenostephanos. Humanist Greek in Early Modern Europe: Learned Communities between Antiquity and Contemporary Culture» (Acta Societatis Morgensternianae, 6-7.) toimetajad on Janika Päll ja Ivo Volt. 16.–17. sajandi humanistlikus hariduses oli tavapärase ladina keele kõrval oluline osa ka vanakreeka keelel ning humanistid panustasid palju selle keele taassündi. Selles kogumikus vaatlevad 14 riigi teadlased vanakreeka keele kasutamise erinevaid aspekte tollel perioodil, sh keele levikut ja varieerumist eri Euroopa maades, selle kasutamise kontekste ja žanre, hellenistliku kultuuri taassünniga seotud teoreetilisi põhimõtteid, kreekakeelseid publikatsioone ning nende levikut ja säilimist jms.