Laura Põldvere: kombinatsioon kõigest, mis olen lugenud, on loonud selle, kes ma olen

Laura Põldvere. Foto: Erakogu

Laulja Laura Põldvere leiab esinemiste kõrvalt aega ka oma hinge harimisele ja naudib vabal ajal meelsasti raamatute seltsi. Uurisime, mida popstaar loeb ja mida teistelegi soovitab.

Kõige rohkem meeldib Laura Põldverele lugeda raamatuid, mis on tulvil müstikat, mis iganes kujul see siis teoses esineb. «See võib olla võluritemaailm või siis hoopiski imeline keel, milles inimesed räägivad. Raamat peab mind tõmbama enda maailma, kus saan hingele inspiratsiooni,» selgitab ta. «Ja see kõik teeb mind paremaks inimeseks. Kild killu haaval.»

Kõige rohkem hindab Laura enda sõnul Haruki Murakami loomingut, kuid praegu on tal käsil hoopis Ingo Normeti teos «Ujuda selles jões». «See on küll teatriaabitsa nime all, aga mulle tundub, et seal on peidus enamat. Normet kirjutab ühes esimestest peatükkidest, et näitleja loob ennast uuesti inimesena iga kord, kui ta mingit rolli mängib. Ta paneb ennast füüsiliselt keerulistesse ja ebaharilikesse tingimustesse. Ülesandeks on võtta ennast koost lahti ja seejärel elementidest taas kokku panna. Seal on põnevaid harjutusi, mida praktiseerin ise ning ka koos enda õpilastega, kes on siis muusikateadlikud või mitte. Sel pole vahet. Julgus on oluline.» 

Igaühel on mõni teos, mis on teda elus kõige rohkem mõjutanud ja jätnud oma jälje lugeja mällu. Laura Põldverel on selleks Bulgakovi «Meister ja Margarita», mille teatud sündmused on väga sarnased tema enda elule. «See on isegi koomiliselt hirmutav,» tõdeb ta ja lisab, et on ka teisi olulisi raamatuid, mis on tema arengut omal moel suunanud. «Arvan, et ikkagi kombinatsioon Bulgakovist, Rushdie’st, Fowlesist, Hemingwayst ja kõigest, mis olen lugenud - kõik see on loonud selle, kes ma olen.»

Mis puutub tehnoloogiasse, siis hindab Laura enda sõnul ikka «analoogi» ja e-raamatuid tavalistele raamatutele ei eelista. Nimelt meeldib talle tunda ka trükise lõhna ja teha oma raamatutesse märkmeid. «Ma armastan neid näha enda riiulis, hingamas koos minuga ja muutumas koos minuga,» lisab ta.

Lugemist peab Laura väga tähtsaks ja võrdleb seda trenniskäimisega. Kuna tal on vahel tiheda graafiku tõttu raske leida lugemiseks palju aega, hindab ta veel enam neid erilisi hetki, mil saab muud mõtted kõrvale heita ja keskenduda heale raamatule.