:format(webp)/nginx/o/2019/05/13/12161818t1h8332.jpg)
Kirjastus Petrone Print andis välja kirjanik Andrei Hvostovi uue teose, mis on autori sõnul kirjutatud ühele kindlale inimesele – noorele naisele, kes saab sajandi keskel kolmekümne kolme aastaseks.
Andrei Hvostov püüab uues raamatus vastata küsimustele, mis tema lapselaps võiks tulevikus esitada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/05/13/12161857t1h3c30.jpg)
«Ma olen elus tähele pannud korduvat tragöödiat – kui me teatud hetkel jõuame sinnamaale, et tahaks hakata oma vanavanematele küsimusi esitama, on juba liiga hilja. Nad on läinud,» tutvustab Hvostov oma uut raamatut.
««Kirjad Maarale» on sündinud katsest aimata ära need küsimused, mida mu lapselaps võiks mulle sajandi keskel esitada. Mitte ainult tema, vaid kõik need noored täiskasvanud, kes selles uues mitteilusas maailmas tahaks meil, vanavanematel, rinnust kinni haarata ja karjuda – mida te tegite?!»
Näkku vaadatakse näiteks sellistele küsimustele: kuidas olla õnnelik; kas vene nimi on Eestis koormaks; kuidas tajub maailma autist; millest sai alguse ajakirjanduse allakäik; kas kodusõda Eestis on reaalne oht või ullikeste foobia; kas «Tõde ja õigus» võiks saada järje; kuidas töötab matriarhaat; kas Tartus sõitis tõesti tramm?