:format(webp)/nginx/o/2019/05/20/12183968t1h3d67.jpg)
Varrakult ilmus rootsi krimikirjaniku Mattias Bergi uus teos «Kandja». Kirjanikuga saab kohtuda reedel, 24. mai kell 15.00 Kirjanike Maja musta laega saalis.
Mattias Berg avaldas uue tehnopõneviku ja esineb festivalil HeadRead
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mattias Berg (1962) on rootsi krimikirjanik. Alates 1980. aastate lõpust tegutses Berg kultuuriajakirjanikuna, kirjutades Rootsi tuntumates ajalehtedes nagu Dagens Nyheter ja Expressen. Uuel aastatuhandel kogus Berg tuntust raadiosaatega «Konflikt», mis seob ajakajalisi tendentse kultuuriliste küsimustega. Bergi debüütromaan «The Carrier» («Kuller») pälvis sooja vastukaja, kriitika tunnustas romaani kihilisust, milles ühinevad autori sügavad teadmised teadusvallast, loojutustamise osavus, filosoofiliste teemade käsitelu ja ajalooline tunnetus. Tegu on ühtaegu põneva, sünge ja intelligentse raamatuga. Mattias Bergiga vestleb julgeolekuekspert Erkki Koort, kes tegi mullu eduka ilukirjandusliku debüüdi ajaloolise seiklusraamatuga «Kättemaks Kirumpääl» (Hea Lugu, 2018).
«Kandja» (Varrak, 2019. Tõlkija: Juhan Habicht)
Erasmus Levine’il on väga harukordne töö. Kui Ühendriikide president on välisreisil, seisab Erasmus temast alati paari meetri kaugusel, käes mapp, mida presidendile ulatada, kui olukord peaks seda nõudma. Mapis on koodid, sidevahendid ja kõik muu vajalik, et president saaks anda käsu tuumarelvade kasutamiseks. Erasmus hindab oma töö vastutusrikkust, on selle üle uhke. Või siis mitte?
Erasmuse perekond ja naabrid on kindlad, et tema tööks on üliõpilastele filosoofia õpetamine ning et loengute andmiseks viibib ta vahel nädala-paari kaupa kodust eemal. Või siis mitte?
Väikese poisina seletas Erasmus emale, kuidas kirjutada salakirju, ning mõtles välja ka koodi, mida teadsid vaid tema ja ta ema. Ema on ammu seniilsena hooldekodus, järsku võtab aga keegi Erasmusega just seda koodi kasutades ühendust. Kes ja miks?
Et vabaneda ohust, mida tuumarelvad inimkonna tulevikule kujutavad, oleks kõige õigem tuumapomme sisaldavad sõjaväebaasid õhku lasta. Või siis mitte?
Hoogsalt algava tehnopõneviku iga peatükk pakub rohkem küsimusi kui vastuseid, kuid sekka ka harivaid seiku tuumafüüsika arenguloost.