Rikkalikku fotomaterjali sisaldav album loob tervikpildi laulupeost kui eesti rahva ühest suurimast eneseteostusest

1926. aasta laulupidu.

FOTO: Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum

Mõnikord tundub, et eestlased oleksid nagu mitu sajandit valmistunud selleks, et koguneda 18. juunil 1869 Tartus kaheks päevaks tähistama üldlaulupeoga  talurahva pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva. Esimesest juubelilaulupeost täitub nüüd omakorda 150 aastat – kolmekordne juubel! –, mille ühe väärika tähistamisteona on kirjastus SE&JS koostöös Tartu Linnavalitsusega kokku panemas ja välja andmas esinduslikku albumit.

Eesti laulupidude ajaloost on varemgi kirjutatud. Selles pühendusteoses keskendutakse  ühislaulu lätetele, radadele ning teetähistele, millest saigi lõpuks eestlaste esimene suurkogunemine  Tartus – rahvuse sünnipidu. Nii nagu kõigil ilma sündivatel lastel on kaks vanemat, oli see ka eesti laulupeotraditsioonil. Just  üldlaulupeo ettevalmistamises, repertuaari valikus, kuni «suhtekorraldusliku» tööni välja näeme Johann Voldemar Jannseni ning tema tütre Lydia Jannsen-Koidula  ajaloolist rolli. Mõlemad tajusid, et nad  seisavad eestlaste kui rahvuse sünni juures. Vastukajad laulupeole  innustasid seda kordama, millest aegade jooksul kasvas välja kogu maad hõlmav laulupeoliikumine.

Tänaseks on üldlaulupeost saanud eesti kultuuri ja eesti identiteedi üks nähtavamaid tüvitekste. Laulupeoalbumi tekstiosas, mille kirjutas Rein Veidemann, seotakse poolteist sajandit tagasi ja ajas veel kaugemalgi toimunu meie endi kaasajaga, nii et kujuneb tervikpilt laulupeost kui eesti rahva ühest suurimast eneseteostuse ja enesekinnituse rituaalist.

Albumi koostajad ja kaasautorid on Sirje Endre ja Kadi Pajupuu. Laulupeoalbumi avasõnad kirjutas õiguskantsler Ülle Madise.

Rikkalikku fotomaterjali sisaldav album «LAULUPIDU. JANNSEN. KOIDULA. Avatakt» ilmub 2019. aasta maikuu lõpus ja sisaldab inglisekeelset sisukokkuvõtet. Albumi koostajatele olid abiks mitmed Eesti muuseumid oma kogudega.

Tagasi üles