Kuidas saab mõni raamat populaarsemaks kui teine?

FOTO: Shutterstock

Kes meist poleks taga otsinud mõnda raamatut ning sattunud olukorda, kus teos on juba ammu poodidest läbimüüdud ja raamatukogus järjekorrad järgmise kevadeni. Milles peitub mõne teose fenomen ning kuidas saada see ka enda raamaturiiulisse, kui osta või laenutada pole võimalik?

«Lugejatel on alati suur huvi juba tuntust kogunud autorite ja meediakanalites kajastust ning tutvustamist leidnud raamatute vastu. Enimsoovitud raamatute statistika tipus figureerivad «staar-raamatud» on kõik väga erinevatest žanritest ning teeninud koha edetabeli eesotsas samuti väga erinevatel põhjustel,» sõnas Raamatuvahetuse keskkonna sisujuht Mailis Viiand.

«Mõni raamat saavutab kultusstaatuse ka ilma igasuguse kirjastusepoolse turundustegevuseta, just suust-suhu leviva info põhjal. Samuti mõjutavad nii kohalikus kui ka maailmamastaabis toimuvad igapäevasündmused teatud raamatute tähelendu. Kui terve maailm jälgis hinge kinni pidades kurbi kaadreid Pariisi Jumalaema kiriku põlengust, siis kasvas kohe ka hüppeliselt huvi samanimelise Victor Hugo raamatu vastu. Telliti kõiki selle raamatu väljaandeid, nii vanemaid kui ka uuemaid,» tõi Viiand näite.

Raamatuvahetuse sisujuhi sõnul on sama lugu ka raamatute ekraniseeringute puhul. Kui kinno jõuab mõni raamatu põhjal vändatud film, mis inimesi puudutab või väga edukaks osutub, siis tekib inimestel kohe ka soov tutvuda algse raamatuversiooniga. «Näiteks filmi «Tõde ja õigus» populaarsuse järellainetuses telliti kõiki A. H. Tammsaare teoseid Raamatuvahetuses vaat et isukamalt kui värsket populaarkirjandust,» nentis Viiand.

Eestlaste paindlik lugemismaitse

Kuna raamatud on väikeste tiraažide tõttu suhteliselt kallid ja jõudsa lugemistempoga raamatufännide puhul tähendab see märkimisväärset rahalist väljaminekut, siis Raamatuvahetuse keskkonna eesmärk on sellele lahendust pakkuda alternatiivi näol.

«Raamatuvahetus on ainulaadne keskkond, mis pakub kõikidele inimestele positiivseid emotsioone ja lugemisleide. Inimesed saavad oma riiulitel inventuuri teha ja leida üleliigsetele raamatutele tänulikud uued omanikud, et seejärel iseenda raamatukogu uuendada,» selgitas Viiand lähemalt, kelle sõnul on võimalik keskkonnas ka «tagaotsitavaks» kuulutada raamatuid, mida ei paku Eestis üksi raamatupood ega raamatukogu.

Viiandi sõnul sõltub soovinimekirjas olevate raamatute kättesaamine ehk tellimine mitmest faktorist. Kui tegemist on üliharuldase või ülipopulaarse teosega, siis on ka loogiline, et raamatu kättesaamiseperiood võib olla tavapärasest pikem. Kuna raamatu pakkumise puhul kehtib reegel, et tellija on see, kes esimesena tellimuse jõuab teha, siis on oluline ka konkreetse kasutaja aktiivsus.

Seni on tarbijad vahetanud juba enam kui 119 000 raamatut – sh on populaarsed lasteraamatud ja noorteraamatud nii eesti kui ka inglise keeles. Au sees on ka vanad lemmikuid, mida enam poeriiulitelt ei leia, nagu näiteks Tove Janssoni Muumitrolli raamatud, Astrid Lindgreni haruldasemad teosed ja muidugi kõikide klassikaliste Disney tegelastega kaunistatud värvirikkad lood. Samuti positiivsete eeskujudega lasteraamatud, mis on vürtsitatud huumoriga ning kujundatud kaunite illustratsioonidega.

«Eestlaste lemmikute hulka kuuluvad krimi- ja romantikaraamatud, lastekasvatuse teemalised raamatud, eneseabi ja esoteerika. Omaette fenomen on klassikalise kirjanduse ja isegi Nõukogude Liidu ajal ilmunud vanema kirjanduse vastu tekkinud huvi, mis tuleneb vast uue põlvkonna soovist selleaegset olustikku mõista ja tundma õppida,» võttis Viiand kokku eestlaste paindliku lugemismaitse.

Tagasi üles