Juhikohal on emotsioonid ja mõistus on kõrvalsõitja rollis

Copy

Mark Mansoni kauaoodatud teine raamat on lõpuks poodides müügil. Tema esimene raamat «The Subtle Art of Not Giving A F*ck» oli ja on endiselt edetabelite tipus ja ei näita väsimise märke.

Kui esimeses raamatus õpetas Manson meile, et tuleb valida teemasid, millest hoolime ja oma energiat nendele teemadele õigesti suunata, siis teises raamatus lahkab ta lootuse ja lootusetuse teemat. Ta ilmestab oma juttu lihtsasti tõlgendavate graafikatega ja samas selgitab oma vaateid Nietzsche ja ka Kanti teooriate abil.

Mark Mansoni teine teos on natuke mõtlikum ja tõsisem, kui tema esimene raamat. Ta puudutab raamatus hetkel aktuaalseid teemasid ning murekohti nagu näiteks depressiooni olemust ja selle tekkepõhjuseid, seob need kenasti oma teooriaga ja jõuab lootuse ning lootusetuse juurde.

Lõbusamal teemal jagab ta ka õpetusi, kuidas luua oma religioon, saada jüngreid ja siis selle pealt hakata raha teenima. Samas kõigutab ta ka laialt levinud arusaama, et emotsioonid on pigem halvad ja lähtuda tuleks vaid mõistuse häälest. Manson lükkab selle arvamuse sootuks ümber ja jõuab selleni, et meie n-ö autot juhivad emotsioonid ja mõistus on kõrvalsõitja rollis.

Raamatut lugedes tasub läheduses hoida kaine mõistus ja eluterve huumor, sest Manson edastab oma mõtteid teravmeelselt ja irooniliselt, kuid teeb seda väga lihtsalt tarbitavas võtmes. Ta suudab oma teooriad väga hästi ära põhjendada ja raamatu lõpuks hakkad lootusesse ja lootusetusesse veidi teistmoodi suhtuma.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles