Parim eestikeelne ajalooraamat 2018 kuulutati välja Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones ning auhinna sai Heino Arumäe raamatuga «Eesti ja Soome: sõjast sõjani», mis ilmus kirjastuses Argo.
Selgus parim eestikeelne ajalooraamat (1)
23. konkursile esitati 17 raamatut 25lt autorilt, kaasautorilt või koostajalt, vahendab kultuur.err.ee. Nomineeritud trükised kuuluvad eri žanreisse, laia temaatikaga muinasajast lähima ajalooni.
Parima raamatu valis välja viieliikmeline ekspertkomisjon eelmise aasta võitja Jüri Kivimäe juhtimisel. Raamatute hindamisel oli kriteeriumiks käsitluse teaduslik tase ning uudsus. Loe pikemalt siit!
«Eesti ja Soome: sõjast sõjani»
Esimese maailmasõja järellainetustes ilmus maailma kaardile rida uusi riike, mis varem olid kuulunud suurte impeeriumide koosseisu. Nende hulgas olid kolm väikest Balti riiki – Eesti, Läti ja Leedu –, aga ka end pigem põhjala riigiks lugenud Soome. Kõik need olid sõjast sündinud riigid, maailmasõja ja revolutsioonide tulemusel eraldunud kunagisest võimsast Vene impeeriumist.
Heino Arumäe raamatus «Eesti ja Soome: sõjast sõjani» arutletakse, missuguseks kujunesid nende toona tekkinud riikide omavahelised suhted ja millistena asetusid nad üldisse rahvusvahelisse konteksti. Mis ühendas ja mis lahutas kaht hõimuriiki – Eestit ja Soomet – ning kuidas nad suutsid nois murrangulistes oludes end kehtestada? Mismoodi võideldi välja rahvusvaheline tunnustus 1920. aastate algul, kui neisse noortesse riikidesse suhtuti pahatihti umbusu ja mõistmatusega? Kelles nähti liitlasi ja kelles vastaseid? Ja millisteks kujunesid arengud 1930. aastate lõpul, kui üks neist – Eesti – Hitleri ja Stalini kokkulepete tulemusena iseseisvuse kaotas, ent teine – Soome – suutis riikluse säilitada?
Toonaste aastakümnete rahvusvahelise olukorra taustal rullub lahti lugu Eesti ja Soome suhetest, ent ka Põhjamaade ja Balti riikide välispoliitikast kahe maailmasõja vahel ning suurriikide poliitikast, samuti Teise maailmasõja saatuslikest arengutest, kõige taustal ikka eestlastele tänini valus küsimus: kas Eesti oleks saanud teda Teises maailmasõjas tabanud saatust vältida?