Aastaraamatu kaanelugu räägib Eesti Kunstiakadeemia uuest hoonest endises sukavabrikus, mis on eeskujulik näide tööstusarhitektuuri uuele elule äratamisest.
Esitletakse muinsuskaitse valdkonna iga-aastast ülevaatekogumikku «Muinsuskaitse aastaraamat 2018»
Arheoloogia rubriigis peatutakse põhjalikumalt Kalamajas Jahu tänaval toimunud kaevamiste käigus leitud keskaegsel prügimäel, mis arheoloogide jaoks osutus oma leidudelt tõeliseks kullaauguks. Kunsti rubriigis pakutakse ootamatut vaatenurka pärandi säilimise võimalustest käsitledes Kodavere kiriku juures olnud välikäimla transformeerumist nüüdiskunsti objektiks.
Raamatus kiigatakse ka piiride taha – uuritakse, kuidas on pärandit hoidnud Venemaa restauraatorid ja tehakse kokkuvõtteid Euroopa kultuuripärandiaastast.
Kuna 2018 oli uue muinsuskaitseseaduse aktiivse loomise aasta, siis tutvustab värskelt ilmumise eel kehtima hakanud seadust ka aastaraamat. Juhtkirjas seaduse tegemist kirjeldades ütleb muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie: «Mida teadlikum on inimene oma vara kultuuriväärtusest, ajaloost ja säilitamistingimustest, seda uhkem ta selle vara üle on.»
Muinsuskaitse aastaraamatu esitlus toimub 31. mail EKA kevadkonverentsi raames Naissaarel. Aastaraamatu sisukorraga saab tutvuda Muinsuskaitseameti kodulehel.
Kord aastas ilmuv Muinsuskaitse aastaraamat võtab kokku valdkonna olulisimad sündmused möödunud aastal: objektide restaureerimised, arheoloogilised leiud, uuringud, analüüsid, konverentsid ja muud.
Muinsuskaitse aastaraamat ilmub Muinsuskaitseameti, Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri ning Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonna koostöös.