Esitletakse muinsuskaitse valdkonna iga-aastast ülevaatekogumikku «Muinsuskaitse aastaraamat 2018»

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leele Välja.
Leele Välja. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Aastaraamatu kaanelugu räägib Eesti Kunstiakadeemia uuest hoonest endises sukavabrikus, mis on eeskujulik näide tööstusarhitektuuri uuele elule äratamisest. 

Aastaraamatu peatoimetaja Leele Välja sõnul on tänavusse aastaraamatusse kokku saanud hea tervik: «Käsitletavate objektide valik on lai, hõlmates nii eri maakondi kui hooneliike, väikesi ja suuri maju, kivist ja puidust ehitisi, uhkemaid ja tagasihoidlikumaid lahendusi.» Lisaks põhjalikumale ülevaatele Eesti Kunstiakadeemia uue hoone restaureerimisest räägivad samuti uue ja vana nutikast ühendamisest mitmed teised aastaraamatu artiklid: käsitlemist leiab vastvalminud Maakri kvartali uus väljanägemine, ülevaate saab Theatrumi aastaid oodatud uue vana maja valmimise loost ning Viljandi Park hotelli restaureerimisest.   

Arheoloogia rubriigis peatutakse põhjalikumalt Kalamajas Jahu tänaval toimunud kaevamiste käigus leitud keskaegsel prügimäel, mis arheoloogide jaoks osutus oma leidudelt tõeliseks kullaauguks. Kunsti rubriigis pakutakse ootamatut vaatenurka pärandi säilimise võimalustest käsitledes Kodavere kiriku juures olnud välikäimla transformeerumist nüüdiskunsti objektiks.

Raamatus kiigatakse ka piiride taha – uuritakse, kuidas on pärandit hoidnud Venemaa restauraatorid ja tehakse kokkuvõtteid Euroopa kultuuripärandiaastast. 

Eraldi tuuakse tänavuses aastaraamatus esile kogukondade ja üksikisikute entusiasm, ilma milleta ei oleks toimunud paljusid olulisi sündmusi: koolinoorte tegutsemine pärandivaderitena, militaarpärandi inventeerimine, mälestiseomanike infopäev, sukeldujate seminar ja ajalooliste elektrijaamade kaardistamine. 

Kuna 2018 oli uue muinsuskaitseseaduse aktiivse loomise aasta, siis tutvustab värskelt ilmumise eel kehtima hakanud seadust ka aastaraamat. Juhtkirjas seaduse tegemist kirjeldades ütleb muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie: «Mida teadlikum on inimene oma vara kultuuriväärtusest, ajaloost ja säilitamistingimustest, seda uhkem ta selle vara üle on.»

Muinsuskaitse aastaraamatu esitlus toimub 31. mail EKA kevadkonverentsi raames Naissaarel. Aastaraamatu sisukorraga saab tutvuda Muinsuskaitseameti kodulehel.

Kord aastas ilmuv Muinsuskaitse aastaraamat võtab kokku valdkonna olulisimad sündmused möödunud aastal: objektide restaureerimised, arheoloogilised leiud, uuringud, analüüsid, konverentsid ja muud. 

Muinsuskaitse aastaraamat ilmub Muinsuskaitseameti, Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri ning Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonna koostöös.

Tagasi üles