:format(webp)/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
6. juunil esitleti Eesti Vabariik 100 raamatusarja kuuluvat teost «Eesti filmi 100 aastat». Kristiina Davidjantsi teos annab ülevaate kinematograafia algusaegadest noores Eestis kuni tänapäeva kinopubliku südant võitnud linateosteni.
Galerii: EV100 raamatusarjas ilmus Kristiina Davidjantsi teos «Eesti filmi 100 aastat»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raamatu autori Kristiina Davidjantsi sõnul võib julgelt öelda, et Eesti film ja selle kuvand on paari viimase aasta jooksul astunud hiiglasliku sammu edasi, kuid ükski edulugu ei juhtu äkitselt ja kogemata. «Selle jaoks, et meie kinokülastajad saaksid osa suurel ekraanil jutustatud filmilugudest, on teed sillutanud pea sajandi vältel aasta jooksul inimesed, tänu kellele saame me rääkida Eesti filmist ja selle ajaloost,» ütles Davidjants.
«Film on mõjusamaid kunstivorme, mille kaudu rääkida lugusid oma maast ja rahvast. Kui filmi tegijad teevad hea töö, siis jõuab see paljudesse südametesse. Eesti film on läbi sajandi kujundanud sügavalt mitmeid põlvkondi. Eesti filmi me tunneme ja armastame, me armastame oma filmilavastajaid ja näitlejaid – film on vaieldamatult üks keskne osa Eesti kultuuripärandist,» ütles Eesti Vabariik 100 juhtrühma esimees Toomas Kiho.
Teos «Eesti filmi 100 aastat» annab ülevaate rohkem kui sajandivanusest Eesti filmist, käsitledes nii linateoseid, autoreid kui erinevaid perioode meie filmiajaloos. Raamatut esitleti Eesti Filmimuuseumi Maarjamäe ajalookeskuses, kus autorit usutles Ilmar Raag.
Juubeliperioodil ilmub EV100 raamatusarjas üle 40 teose, mis jutustavad Eesti arengulugu läbi eri valdkondade. Raamatusarja teemad on valinud Riigikantselei EV100 juhtrühm ja raamatusarja kolleegium koosseisus Mart Orav, Aleksei Lotman ja Peeter Saari.