:format(webp)/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/06/07/12236664t1hc637.jpg)
10. juunil kell 16.00 esitletakse Viinistu kunstimuuseumis Kuusalu rannakeele sõnaraamatut.
Eesti Keele Instituudis on valminud Kuusalu rannakeele sõnaraamat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/06/07/12236665t1hf322.jpg)
«Kuusalu rannakeele sõnaraamat» liitub 6. väljaandena Eesti Keele Instituudi väikeste murdesõnastike sarja. Kuusalu rannarahva eripärast murdekeelt on räägitud endise Kuusalu kihelkonna rannikul Kaberneemest Salmistuni ning Juminda ja Pärispea poolsaarel. Nii kummagi poolsaare kui ka läänepoolsete randlaste keeles on silmatorkavaid erisusi, ehk «igess kuoss ise viis, igess tuass ise taba».
Sõnaraamatusse on koondatud üle 7000 märksõna, mis iseloomustavad rannarahva elukeskkonda ja traditsioonilist elujärge, kuhu kuuluvad meresõit ja kalapüük, käsitöömeistrid ja rahvalaulikud. Märksõnade enamiku moodustavad randlastele eriomased sõnad, mis erinevad kirjakeelest vormi või sisu poolest, nende kasutust avavad näitelaused ja täpsustavad kirjakeelsed selgitused.
Teos pakub mitmekesist keeleainest randlastele, rannakeele õppijaile, õpetajaile ning uurijaile, aga ka kõigile teistele Kuusalu rannarahva keelest ja kultuurist huvitatuile.
Sõnaraamat on valminud Eesti Keele Instituudi ja Juminda Poolsaare Seltsi ühistööna, selle koostasid Piret Norvik ja Heli Kendra, toimetas Vilja Oja.