Eesti politoloogid lahkavad äsja ilmunud kogumikus riigikogu valimisi

Foto: Tartu Ülikool

Eelmisel nädalal ilmunud kogumikust selgub, et kuigi riigikogu tänavuste valimiste eel olid varasemast enam esiplaanil väärtusküsimused ning pärast valimisi tuli võimule ebatõenäoliseks peetud valitsus, ei saa rääkida ootamatutest valimistulemustest, sest jõujooned hakkasid välja kujunema juba varem.

Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi väljaantud kogumik käsitleb märtsis toimunud riigikogu valimisi ning annab poliitikast huvitunud lugejale võimaluse heita pilk päevapoliitikast kaugemale. Möödunud valimised jäävad silma väga mitmel ja Eesti poliitika mõistes enneolematul moel: kunagi varem pole valimisvõitluses ja selle järel olnud nii palju juttu väärtustest, samuti pole ühegi valitsuse moodustamise üle olnud nii palju protesti ja meelepaha.

Raamatu toimetaja, Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi teaduri Martin Mölderi sõnul võis tänavustel valimistel esimest korda tunnetada Eesti poliitikas kahte väärtuste või maailmavaadete alusel eristuvat leeri. «Kindlasti said paljud valijad teadlikumaks sellest, mis on need väärtused, mille eest nad seisaksid,» ütles Mölder. Tema hinnangul on väärtuspõhine poliitika kanda kinnitanud 2015. aasta valimistest saadik.

Kogumiku üheksas peatükis lahkavad Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli politoloogid Eesti poliitikaelu eri tahke, alates erakondade valimisplatvormidest ja toetajatest ning lõpetades valimissüsteemi ja -käitumisega. Näiteks Johan Skytte poliitikauuringute instituudi vanemteadur Katrin Uba vaatleb protestikäitumist Eesti poliitmaastikul ning juhib tähelepanu sellele, et protestihääletamise osakaal oli neil valimistel üpriski suur.

Tallinna Ülikooli politoloogid Tõnis Saarts, Ellu Saar ja Kati Suurna analüüsivad Eesti sotsiaalseid lõhesid varasemate valimistel näitel aastatel 2003–2011 ning leiavad, et kui klassilõhe mõju valimiskäitumisele on vähenenud, siis rahvuslõhe mõju on endiselt väga suur. Klassilõhe puudumine tekitab küsimuse klassipoliitika tuleviku kohta 21. sajandi erakonnademokraatias laiemalt ning Keskerakonna osalemine EKRE-ga ühes valitsuses võib tublisti muuta Eesti senist rahvuslõhe struktuuri.