Raamatukogutöötaja: näen pidevalt, kuidas vanemad ise laste lugemishuvi ära rikuvad

FOTO: Shutterstock

Populaarses foorumis Reddit on suure tähelepanu saanud raamatukogus vabatahtlikuna abis käiva inimese anonüümne postitus, milles ta märgib nördimusega, et sageli on vanemad ise süüdi selles, kui laste lugemishuvi kaob.

Anonüümne töötaja kirjutas, et näeb kohalikus raamatukogus alatasa, millist kurja vanemad eneselegi teadmata teevad. «Laps võtab raamatu kätte ja vanemad hakkavad selles vigu otsima. Küll on selles liiga palju pilte või üldse mitte pilte, öeldakse, et «see ei meeldiks sulle», või on see jällegi kas liiga pikk või liiga lühike. Veel halvem on see, kui midagi sellist öeldakse pilkaval toonil,» kirjutas ta.

Postituse autor püüab enda sõnu aeg-ajalt sekkuda ja kõnealuseid raamatuid kiita, et vanemad ei takistaks lastel nende lugemist. Tihti ei julge ta aga midagi öelda, sest kellelegi ei meeldi võõraste arvamus, mida ei ole küsitud.

«Mina hakkasin raamatuid lugema 11-aastaselt,» tõi ta ennast näiteks, miks ei tasu lapse huvi lihtsate raamatute vastu summutada. «Käisin emaga toidupoes ja selle asemel, et valida mõni mänguasi nagu mu õed tegid, otsustasin vaadata raamatuid, kuigi mul ei olnud varem raamatute vastu üldse huvi. Mulle tundus ühe raamatu kaas huvitav ja olin esimesest lausest võlutud. See oli naljakas ja lihtne lugemine. Viis aastat hiljem lugesin «Dorian Gray portreed» inglise keeles, kuigi see ei ole minu emakeel.»

Postituse autor avaldas arvamust, et iga kord kui laps võtab raamatu kätte, tuleks teda selle eest tunnustada, mitte tema valikut kritiseerida. «Ma ütleks, et on küll erandeid, kuid need kehtivad vaid objektiivselt väga halbade raamatute kohta. Muul juhul ei olegi palju halbu raamatud, eriti lasteraamatuid,» toonitas ta. «Las nad loevad seda, mis neile huvi pakub, las nad leiavad lugemisest rõõmu, et see nende huvi veelgi kasvataks. Ma ei ütle, et vanemad ei tohi midagi öelda, aga teatud vanuses on oluline lasta lastel sellest väga olulisest hobist lihtsalt rõõmu tunda.»

Tagasi üles