:format(webp)/nginx/o/2019/06/17/12272628t1hda06.jpg)
Eesti Kirjanike Liit kuulutab neljapäeval välja romaanivõistluse võitjad.
Selguvad romaanivõistluse võitjad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Käsikirjade lugemine on olnud rikastav kogemus,» ütles žürii liige ja Eesti Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev, «paljud neist räägivad tänapäeva Eestist ja teinekord küllaltki vahedalt. Lõppvalikusse jõudnud teoste seas on neid, mis üllatasid nii haarde kui ka stiiliga. Üks neist kasutab ainest, mida ei ole eesti kirjanduses varem ette võetud, vähemalt mitte romaani ulatuses. Aga uudset lähenemist ja uusi hääli on toonud iga romaanivõistlus. Selles asja mõte ongi.»
Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusele esitatud käsikirjad vaatas läbi seitsmeliikmeline žürii: kirjanikud Vahur Afanasjev, Tiit Aleksejev, Holger Kaints, Maire Laurik, Aare Pilv, Kerttu Rakke ja Eesti Draamateatri kirjandusala juhataja Ene Paaver.
Võidutööd valiti välja 58 algupärase ja seni avaldamata käsikirja seast. Käsikirjad jõudsid žürii liikmeteni autoreid avaldamata.
Eesti Kirjanike Liidu kolmanda romaanivõistluse 10 000 euro suuruse auhinnafondi on välja pannud Eesti ettevõtted Liviko, Wolf Groupi kuuluv Penosil ning advokaadibüroo Ellex Raidla. Eripreemiad annavad välja Margus Karu Sihtasutus, Postimehe Kirjastus ning Eesti Keele Instituut. Lisaks tõlgitakse üks käsikiri inglise keelde.
Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlus on 1926. aastal algatatud kirjastuse Loodus romaanivõistluse idee jätkaja. Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlus algatati Eesti erakapitali toel 2014. aastal ja see toimub iga kahe aasta tagant.
Esimese Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse võitjaks valiti 2015. aastal Armin Kõomäe romaan «Lui Vutoon», 2017. aastal valiti võiduteoseks Vahur Afanasjevi romaan «Serafima ja Bogdani».