/nginx/o/2019/06/27/12303716t1h8ea7.jpg)
Noored ja andekad autorid saavad palju tähelepanu ja kiitust, mistõttu võib jääda ekslik mulje, et kui elu esimeses pooles midagi kirja ei saa, pole kirjanikuna võimalik end enam teostada. Tegelikult on ajaloost küll ja veel näiteid selle kohta, et geniaalne kirjanik võib asjaolude sunnil ilma teha alles keskeas.
Mic tõi mõned näited autorite kohta, kes on nüüd väga hinnatud ja austatud, kuid kes avaldasid oma esimesed teosed alles pärast 30. eluaastat.
Toni Morrison kirjutas oma esimese romaani 39-aastaselt. Nobeli ja Pulitzeri preemia võitnud Morrison oli hiline õitseja. Tema esimene romaan «Siniseim silm» ilmus siis, kui ta oli 40-aastane ja töötas Random House kirjastuses toimetajana. Sellest sai alguse tema suurepärane karjäär kirjanikuna.
Helen DeWitti esikromaan «Viimane samurai» ilmus siis, kui autor oli 41-aastane. DeWitt on öelnud, et kirjutas aastate jooksul mitu fragmenti ja romaani alget, kuid jättis need katsed pooleli. Alles siis, kui ta tuli töölt ära ja keskendus täielikult kirjutamisele, sündis teos, mis sai kohe kuulsaks ning mida peeti 2000. aastal üheks tähelepanuväärseimaks.
Anthony Burgess avaldas esimese romaani 39-aastaselt. Enne seda teenis ta armees, töötas õpetajana, juhtis amatöörteatrit ja õpetas Malaisias inglise keelt. Alles seal avaldas ta oma esimese romaani. Hiljem kirjutas ta veel palju, sealhulgas ka laiemalt tuntud ja vastuolulise teose «Kellavärgiga apelsin».
Laura Ingalls Wilder oli juba 65-aastane, kui avaldas «Väike maja preerias» sarja esimese osa. Wilder hakkas kirjutama tänu on tütre julgustamisele ja toetusele.
Mary Ann Evans, kirjanikunimega George Eliot, avaldas oma esimese romaani «Adam Bede», kui oli 40-aastane. Oma tuntuima teose «Middlemarch» avaldas ta alles 52-aastaselt.
Charles Bukowski esimene romaan ilmus siis, kui ta oli juba 51-aastane. Kuigi ta avaldas mõned lühijutud juba 20-aastaselt, järgnes sellele ebaedu tõttu väga pikk paus. Suure osa oma elust töötas Bukowski postkontoris ja hakkas esimest romaani kirjutama tänu kirjastaja John Martini pealekäimisel. Kui «Postkontor» ilmus, sai ta kiirelt tuntuks.
