Teel tulevikuraamatukogu poole

Ülle Talihärm. Foto: Marina Pushkar / Postimees

Kultuuriministeeriumis on käsil rahvaraamatukogu seaduse uuendamine, et seadusruum käiks ajaga kaasas ja oleks raamatukogude arenguplaanidele toeks. Milline on praegune seis ja millised on plaanid tulevikuks, kirjeldab Kultuuriministeeriumi raamatukogunõunik Ülle Talihärm kultuuriministeeriumi juunikuises infokirjas.

8 miljonit raamatukogukülastust ja 13 miljonit laenutust aastas annab märku, et raamatukogud on endiselt olulised. Pool Eesti elanikest on raamatukogude kasutajad ning kasutajate huvi ei paista raugevat.

Eestis on kokku 897 raamatukogu, millest üle 850 on omavalitsustele kuuluvad rahva- ja kooliraamatukogud. Teenuseid ja ülesandeid on raamatukogudel arvukalt – alates teavikute laenutamisest kuni avaliku internetipunkti ja kaugtöö tegemise paigani. Raamatukogusid võib seega pidada e-riigi ja hariduse tugiteenuseks.

Kuidas teha nii, et rahvaraamatukogud ka tulevikus neile ootustele vastaks ning kindlustaks selle, et ükski piirkond ei jääks infovaeseks?

Pikk eeltöö aitab suundi seada

On selge, et infoühiskonna arenguid ja elanike muutunud infovajadusi arvestades ei ole 1998. aastal jõustunud ja praegu endiselt kehtiv rahvaraamatukogude seadus enam piisavalt paindlik, et tõsta avaliku raamatukoguteenuse kvaliteeti ning arendada rahvaraamatukogude võrku ja teenuseid. Kultuuriministeeriumis on käsil seaduse uuendamine ning oleme selleks teinud väga põhjalikku eeltööd.

Oleme kogunud sisendit erinevatelt seaduse rakendamisega seotud osapooltelt ja huvirühmadelt – nii valdkonna visionääridelt, omavalitsustelt, raamatukogudelt kui ka raamatukogude kasutajatelt ja mittekasutajatelt. Eeltööde hoogu pidurdas haldusreform, sest jälgida tuli suuremaid arenguid ja nende võimalikku positiivset mõju ka valdkonna reformile.

Haldusreform avardas vaadet

Haldusreformil oli oluline mõju nii riigi kui ka omavalitsuste teenusvõrgustikule. Omavalitsused muutusid suuremaks ja rahvarohkemaks ning seoses ümberkorraldustega muutusid tähtsamaks väärtused nagu tulemuslikkus, ökonoomsus ning kulutõhusus. Rahvaraamatukogudki arvestavad uute omavalitsuste väärtuste, aga ka elanike käiguteede ja vajadustega.

Praegu on veidi enam kui pooltes omavalitsustes koondatud raamatukoguteenus keskse raamatukogu juhtimise alla. Mõnel pool on raamatukogude ümberkorraldused alles käimas ning teistes veel algamas.

Ehkki mõned omavalitsused on öelnud, et kehtiv rahvaraamatukogu seadus ei tekita asutuste igapäevatöös takistusi ja vajalikud ümberkorraldused on tehtud, on suurem osa omavalitsusi, raamatukogusid, erialaorganisatsioone ja asutusi seda meelt, et seadus peab minema muutustega kaasa ja vaatama tulevikku.

Probleemid, mida tuleb lahendada

Omavalitsustest tulnud tagasiside toob selgelt esile kolm suuremat rühma probleeme. Esiteks ei ole seadus omavalitsuste jaoks enam tänapäevane tööriist raamatukogude töö korraldamiseks. Teiseks, riikliku ja kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukoguvõrgu koordineerimise ülesanded pole selgelt sõnastatud. Seaduses on tarvis kindlasti täpsustada, kuidas tegevused omavalitsuse ja riigi vahel tulevikus jagunevad. Kolmandaks, Rahvusraamatukogu kui raamatukogude arenduskeskuse roll valdkonna tegevuste koordineerimisel ja teenuste arendamisel on kirjeldamata.

Kehtiv seadus ei kirjelda näiteks ka kooli- ja rahvaraamatukogude ühinemisel osutatavaid teenuseid ega omavalitsuste piire ületavaid võimalikke ühistegevusi e-väljaannete hankimisel või paindliku laenutuse korraldamisel.

Raamatukoguteenus tähendabki hetkel enamasti omavalitsuse ehk ühe kogukonna ressursside jagamist – jagatakse kogusid, taristut, teadmisi ja kompetentsi. See võib toimida ühe maakonna piires, kuid maakonnapiiride ülene raamatukoguteenus pole nii lihtsalt ja mugavalt korraldatud nagu kasutaja ootab.

Avatumalt tuleks vaadata võimalikule koostööle eraettevõtetega näiteks kullerite ja pakiautomaatide kasutamiseks. Kõik senisest tagasisidest välja joonistuvad kitsaskohad ei vaja seadusega reguleerimist, kuid teenuse sõnastamisel tuleb osapoolte soove ja üldisi arenguid silmas pidada.

Eesmärk – inforikkus üle Eesti

Rahvaraamatukogude seadust uuendades on kõige olulisem eesmärk see, et kõigil Eesti elanikel oleks nii headel kui ka raskematel aegadel vaba ja piiramatu juurdepääs nii tasuta kui ka tasulisele informatsioonile, kultuurile ja riigiteenustele. Seetõttu tuleb juba täna mõelda regulatsioonile, mis aitaks olemasolevaid inforessursse efektiivsemalt kasutada ning toetaks selliseid arendusi, mis vastaks juba järgneva põlvkonna vajadustele.

Tuleb leida lahendused, mis teeks teenused ja taristu sobilikuks nii nutinoortele, töötavatele inimestele kui ka vananevale elanikkonnale.

Rahvaraamatukogu seadus peab andma omavalitsustele võimaluse paindlikumaks koostööks teiste omavalitsuste ja igat tüüpi raamatukogudega üle Eesti. Siis oleks võimalik raamatukoguteenust ühiselt arendada, muuta seda tänapäevasemaks. Oluline on, et elanikud saaksid rahvaraamatukogudest vajaliku info ning teenused. Nii kindlustame selle, et inforikkus jaguneb ühtlaselt üle Eesti.

Kultuuriministeerium esitab rahvaraamatukoguseaduse väljatöötamiskavatsuse ministeeriumidele selle aasta lõpuks.