Ilmus Eesti loodust tutvustav venekeelne ajakiri Gorizontõ Estonii

Linda Pärn
, raamatuportaali toimetaja
Copy
Võrumaa, Rõuge vald. Luhasoo raba, kus asub laudtee ja õpperada.
Võrumaa, Rõuge vald. Luhasoo raba, kus asub laudtee ja õpperada. Foto: Arvo Meeks / LEPM

Iga-aastase venekeelse kogumiku Gorizontõ Estonii äsja ilmunud number on pühendatud Eesti tihedamini asustatud piirkonna – Põhja-Eesti loodusele, kultuurile ja ajaloole, kuid sisaldab ka muid kirjutisi Eesti rikkalikust loodusest. 

Mahukas 96-leheküljeline kogumik põhineb peamiselt tõlkeartiklitel ajakirjast Eesti Loodus, aga sellest leiab ka originaalkirjutisi. Venekeelsetel koolidel ja kultuuriseltsidel on võimalus tellida tänavust ajakirjanumbrit tasuta, seda on võimalik osta ka ajakirjanduse müügipunktidest üle Eesti. Kogumik ilmub keskkonnainvesteeringute keskuse toetusel.

Põhja-Eesti loodus ja ajalugu pakub turistidele suurt huvi. Sellest numbrist saame lugeda näiteks Saartneemest, ühest kuulsamast kaptenite külast Käsmus Lahemaa rahvuspargis, Jussi nõmmest Kõrvemaal, mis on rahva hulgas tuntud ka polügoonina, või siis ainulaadsetest Agusalu kriivadest Ida-Virumaal.

Kogumikus tutvustame ka aasta lindu öösorri ja jõesilmu, keda enamik on seni tundnud eelkõige peolauatoiduna. Imetajafaunast tutvustame ilvest, kes elab inimese läheduses, ajades omi asju. Taimedest on vaatluse all kõrvenõges ja meie looduslikud mündid, aga ka igapäevast tuttav porgand. Ühtlasi tutvustame looduse vaatlemise uusi võimalusi ning invasiivsete taimeliikide tõrje tulemusi.

Ajaloo ja kultuuriloo valdkonnast käsitleme pikemalt Kohtla-Järve nime kujunemise lugu, mis Eestis on küllaltki erandlik: see ei olegi lähtunud kunagisest mõisa nimest. Luulehuvilistele võiks pakkuda huvi vene poeedi Igor Severjanini tegevus Eestis. Ta tõlkis Eesti luuletajate teoseid vene keelde ning käis aastakümneid suvitamas Põhja-Eestis Toilas.

Meri on ajalooliselt olnud Eesti rannarahva toitja. Merekultuur on aja jooksul tugevasti muutunud, ent kõigest hoolimata on see endiselt elus. Kas me adume, et oleme muu hulgas selle kultuuri kandjad ja arendajad praegusel ajal? Sellest kõneleb üks esimesi artikleid uues Gorizontõ Estonii numbris.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles